Miks on sügis parem kui kevad?

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Shutterstock

Oleme harjunud mõtlema sügisest kui üleminekuperioodist suvelt talvele. Linnud rändavad lõunasse, puud langetavad lehti ja õieilu jääb üha vähemaks, kuni öökülmad viivad viimasedki värvid. Tõeline aednik aga ei lase end sellest heidutada: ta teab, et sügis on istutamiseks mitu korda parem aeg kui kevad.

Kollased lehed puul või lausa raagus puud pole aednikule mingi probleem. Vastupidi: nüüd on taimed puhkeolekus ning nende istutamiseks või aias ümberkolimiseks on käes kõige parem aeg. Just sügisel on hea istutada uusi viljapuid (välja arvatud külmaõrnu kultuure, nagu virsikud või aprikoosid), sest õuna- ega pirnipuud, samuti marjapõõsad, külma ei karda. Mullas jagub niiskust piisavalt ning lehtede kaudu puu seda enam ei kaota. Soodne istutamise aeg kestab seni, kuni labidas veel maasse läheb. Istutada võib nii juba potistatud ehk konteinertaimi kui ka paljasjuurseid taimi, mida näiteks hekkide rajamiseks soodsa hinnaga saab. Kui taime juurepalli ümber on traatvõrk, kile või veniv võrk, tuleb see kindlasti eemaldada, kuigi paljudes istikuärides lubatakse, et see kõduneb mullas ise. Tegelikult see nii ei ole: oma kogemusest võin kinnitada, et minu aias pole seda vähemalt 14 aastaga veel juhtunud. Taimedele pole juurdumiseks võrku vaja, seda kasutatakse üksnes transpordiks, et mullapalli koos hoida.