Kevadest alates tekib aedades suur hulk rohelist massi, mida koos köögijäätmetega saame muuta suurepäraseks kompostiks, et rikastada mulda orgaanilise ainega ja anda hoogu taimede edenemisele.
Kes on otsustanud kompostida, peaks tööle panema orgaanilise
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes olmejäätmeid ligikaudu 500 000 tonni ehk 350 kilogrammi inimese kohta. Selleks, et jäätmetes sisalduv materjal uuesti kasutusele võtta, on vajalik, et jäätmed kogutakse juba kodudes liigiti.
Koristamine võib tunduda tegevus, mis on tüütu ja võtab palju väärtuslikku aega. Kõige tüütum osa koristamisest võib tunduda põrandate puhastamine, kuna see võib nõuda palju mööbeldamist.
Neile, kes üha rohkem soovivad elada keskkonda säästvamalt ehk ökoloogilisemalt ja huvituvad endale ise toidu kasvatamisest, on uueks moesõnaks bokashi – biojäätmete taaskasutamine, mis sobib suurepäraselt ka kortermajadesse.
Üks inimene toodab aastas u
Aasta ringi elamiseks ümber kohandatud suvilarajoonides ei pruugi vanad sajuveesüsteemid enam toime tulla maha sadanud vee äravooluga, sest lisandunud on katuseid, kivisillutisi jm kaetud pindu.
Kuivjääga puhastamine on lihtne ja kiire puhastusviis, millega saab puhtaks kasvõi palkseinad.
Vanale 1920ndatel ehitatud puumajale tehti kapitaalremonti. Majas avastati veeavarii järel tekkinud niiskuskahjustusena hallitusseeni.
Vana maamaja remontimiseks pakub riik mitmeid toetusi, mis kahtlemata on abiks oma kodu korrastamisel, aga suur osa maakodu omanikest tuge siiski ei saa – kas siis ei asu hoone toetuse tingimustes märgitud piirkonnas või on tingimused ise sedavõrd koormav
Vaatamata kuivadele suveilmadele on tulekul vägagi õunterohke aasta. Kahjuks juhtub viljakatel õunaastatel tihti ka nii, et saaki tuleb lausa liiga palju – kõiki õunu ei jõua korjata ning hoiustada. Lõpuks leiab osa neist kurva lõpu kompostihunnikus.