Kuulus taimede koguja Ernest Wilson leidis Koehne pihlaka eelmise aastasaja alguses Hiinast, misjärel seda puud on kasvatatud Euroopas, eriti Põhjamaades. Teadusliku nimetuse andis taimele Austria taimeteadlane Camillo Karl Schneider.
Koehne pihlakat (Sorbus koehneana) kasvatatakse kas puu või keskmise suurusega põõsa kujul. Selleks, et taime ilu tuleks esile, tasub istutada see kas tumedale, näiteks jugapuuheki (Taxus) taustale või üksikult avamaale, kus selle ilu saab nautida taevasina taustal.
Koehne pihlaka õrnad lehed hävivad mitmeliigilistes istandikes kergesti, mistõttu on kõige parem, kui istutate puu suureleheliste taimede juurde. Selgepiiriliste vormide ja tumeda tausta abil tulevad Koehne pihlaka ilusad valged marjad sügisel teenitult esile.
Koehne pihlakas sobib hästi väiksesse aeda. Puud piirtlevad aia ning kuna puud on kallid osta, tasub nende kasvukoht hoolikalt läbi mõelda.
Mullastiku suhtes on vähenõudlik. Eelistab kasvada värsketel, niisketel saviliiv ja liivsavimuldadel. Väga hinnatud soolopuu.
Allikas: Kekkilä
