Looduse mitmekesisust säilitada aitavaid kõdupuid on näha juba linnaparkides. Kõdupuude aia võib ka oma koduõuele tekitada.
Kõdutaimede aeda saab viljeleda ka hästihooldatud ümbruses.
Puude kärpimiseks on mitmeid põhjuseid. Ajalooliselt on kärbitud puid eelkõige esteetilistel põhjustel, kuid tänapäeval on levinum viljapuude kärpimine selleks, et need rohkem vilja kannaksid.
Puusavalu on enamasti kahjutu probleem, kuid mõnikord võib see olla märk mõnest tõsisemast haigusest.
Puusavalu on tavaline mure, mis vanusega süveneb.
Kõrghaljastus ehk suured kõrged puud aias võivad aiaomanikule olla õnnistuseks või mureallikaks.
Kauni laiuva võraga õigel kohal kasvav lehtpuu annab kodumaisele aiale euroopalikku hõngu, pakkudes suvel varju keskpäevaseks siestaks või kohvipausiks ning
Ekslikult arvatakse, et sügisel puugihaigusi ei saa, sest puugid on ohtlikud ainult mais-juunis. Tegelikult püsib puugioht kuni külmade saabumiseni. Sama kaua püsib ka võimalus nakatuda.
Ligi kolmsada aastat tagasi Euroopasse toodud hõlmikpuu on nüüdseks muutunud tänu oma ilule ja tõhusatele raviomadustele populaarseks aiataimeks.
Hõlmikpuud asutasid end Maal kasvama u 300 miljonit aastat tagasi.
Kui varem peeti rahva seas allapoole rippuvate okstega ehk leinapuid kohaseks kalmistule, siis nüüd leidub neid kaunivormilisi isendeid paljudes koduaedades.
Eelmisel sajandil oli meil lehtpuude leinavorme alla 10, kuid nüüd on neid juba üle mitmesaja.
Kes ei armastaks maitsvaid puuvilju? Mida ja kuidas oma koduaias kasvatada? Peale traditsiooniliste õunte võiks proovida ka pirni- ja ploomipuid.
Kauplusest puuvilju ostes valime neid muidugi välimuse järgi.