Must leeder - viljakas ilupõõsas

Merle Klein
Tegemist on atraktiivse ja kasuliku põõsaga nii õitsemise kui ka viljakandmise ajal. | Shutterstock

Suvel saab mitmekülgselt ilupõõsalt mustalt leedrilt korjata õisi, heal sügisel ka marju. Õigesti töödeldes saab neid kasutada nii loodusliku ravivahendi kui ka hõrgu maitsega toiduainena.

Musta leedrit ei kohta üksnes Lääne-Eesti valgusrikastes metsaservades ja teeäärtel, vaid seda tervistavate viljadega taime saab kasvatada ka koduaias. Kuigi botaanika seisukohast on tegu põõsaga, kasutab rahvasuu sageli nimetust leedripuu. Leeder võib elada kuni 25 aasta vanuseks.

 

Armastab pehmemat kliimat
 

Musta leedrit esineb looduses Lääne-Eesti mandrialal ning saartel. Kui luua sobivad kasvutingimused, saab teda edukalt kasvatada ka koduaias ilutaimena. Peale valguse vajab leeder kasvuks viljakat pinnast. Tegemist on atraktiivse ja kasuliku põõsaga nii õitsemise kui ka viljakandmise ajal. Leedriistikuid on võimalik osta puukoolidest, kuid taime saab kasvama panna ka pistoksast. Aretatud on mitmeid musta leedri sorte, meil on küll levinud peamiselt põneva lehestikuga aedsordid, marjasortidest on tuntuim ’Korsor’.

Looduses võib must leeder kasvada kuni seitsme meetri kõrguseks, Eestis sirgub ta küll harva nii kõrgeks. Kui aias leedrit aeg-ajalt tagasi lõigata, muutub põõsas üha tihedamaks, pakkudes seega veelgi rohkem silmailu. Nii on ka viljade ja õite korjamine lihtsustatud. Arvesta vaid asjaoluga, et õisi-vilju kannavad üksnes kaheaastased oksad!

 

Õitest viljadeni
 

Leeder õitseb sõltuvalt ilmastikutingimustest juunis-juulis. Värsked õied, lehed ja toored viljad on mürgised, kuid õisi saab tarvitada kuivatatult ja kuumutatult. Intensiivse lõhnaga õied on valged, õisikud kännasjad nagu pihlakal. Kuivatatud õitest saab valmistada aromaatset raviteed, mis on hea vahend külmetushaiguste vastu. Musta leedri õietee turgutab ka kevadväsimuse korral. Aromaatseid õisi võib kasutada veel lõõgastavaks vahendiks vannivees, sest lisaks meeldivale lõhnale mõjuvad need rahustavalt ka ärritunud nahale. Musta leedri õitest valmistatakse koos sidruni ja suhkruga omapärase maitsega varasuvist siirupit.

Ühest õisikust tuleb rohkelt väikeseid kolme seemnega luuvilju. Septembris valmivad algul punased, hiljem mustad väga C-vitamiini- ning kaaliumirikkad luuviljad, mida rahvasuu kutsub marjadeks. Musta leedri marjad on söödavad pärast töötlemist (keedetult, aurutatult), toorelt võivad need mõru maitsega viljad tekitada kõhulahtisust ja oksendamist. Musta leedri marjade tumepunane mahl jätab nii nahale kui ka rõivastele raskesti mahapestavad plekid. Viljade valmides värvuvad punakaks ka varred, millele need on kinnitunud. Kohati mürgiseks peetavad marjad on tervisele tegelikult väga kasulikud nii välis- kui ka seespidiselt tarvitatuna.

 

Kasulikud viljad
 

Rohke B- ja C-vitamiini- ning higistama ajava toimega eeterlike õlide sisalduse tõttu on musta leedri viljad kasulikud külmetushaiguste ennetamiseks ja nende ravi toetamiseks. Marjadest aurutatakse välja mahl ning antakse seda haigele kuumutatult (mitte keema lasta!) juua. Kuna musta leedri mahl on väga intensiivse maitsega, on soovitatav seda segada õunamahlaga.

Lisaks on musta leedri marjadel organismi puhastav toime, mis säilib ka viljade töötlemisel.

Vanarahvatarkuse järgi aitavad haigele kohale asetatud musta leedri marjad leevendada radikuliidivalu, podagra puhul aga tuleb võtta võrdsetes kogustes musta leedri õisi ja apteegikummelit, valada peale vett ning teha nende tõmmisest kompressi. Lisaks soovitab vanarahvatarkus suruda kuumaks aetud leedrilehti otsaesisele, nii on võimalik saada leevendust peavalule.

Juba väga ammustel aegadel on musta leedri vilju kasutatud ka iluotstarbel ja värvainena. Eelkõige värviti nendega halle juukseid tumedamaks. Inglased näiteks kasutavad neid värvainena mooside ja marmelaadide valmistamiseks. Vanal ajal kasutati leedrilehti tülikate putukate peletamiseks, selleks keedeti neid vees ning antud tõmmisega pritsiti taimi. Ihu hõõrumine leedrilehtedega pidavat aitama ära hoida sääskede jm tüütute putukate tülitamise. Lisaks valmistati leedrilehtedest salvi haavade parandamiseks.

 

Must leeder köögis

Leedriõitega pannkoogid

Valmista harilik, veidi vedelam pannkoogitainas, loputa leedriõisi kergelt jahedas vees, kasta õiekobar tainasse ja pane kuumale pannile õli sisse küpsema. Küpseta leedriõitega pannkooki madalal kuumusel, kuni kobara vars eraldub, seejärel saad pannkoogi ümber keerata.

Leedriõite-õunamarmelaad

Aseta kergelt loputatud leedriõied õunamahla täis kaussi ja jäta üheks ööks seisma. Järgmisel päeval kurna õied ning keeda vedelikust koos želeesuhkruga marmelaad.

Külmetushaigusi ennetav-leevendav leedrimahl

Auruta leedrimarjadest välja mahl ja säilita see õhukindlalt suletuna. Tarbimiseks sega õunamahlaga. Joo kuumutatud mahlasegu külmetushaiguste perioodil iga päev.

Leedrimarja-õunamarmelaad

Auruta mustadest leedrimarjadest välja mahl. Võta leedrimahla kogusest umbes üks neljandik õunamahla, lisa ühe sidruni mahl, lisa spetsiaalset, tarretavat želeesuhkrut ja valmista vastavalt suhkrupakil olevale juhendile marmelaad. Pane marmelaad kuumalt purkidesse, sulge need õhukindlalt. Hõrk saiakate või moosisilm pudru peale on ka väga tervislik.
 

Ära aja segi!

Eestis leidub kuslapuuliste sugukonda kuuluva taimeperekonna kahte liiki: söödavate viljadega must leeder Sambucus nigra ja mürgiste viljadega punane leeder Sambucus racemosa.

Punane leeder kasvab peamiselt mandriosa segametsades ja põlluservadel. Põõsas õitseb varakult lehtimise ajal. See kaheiduline õistaim võib sirguda kuni nelja meetri kõrguseks. Kuna punase leedri seemned on mürgised, kutsutakse teda rahvasuus ka surmapuuks.

 

Sarnased artiklid