Milline elulõng talveks tagasi lõigata?

Kaja Kurg
Shutterstock

Suureõieliste elulõngade võrsed Eesti oludes tavaliselt talve üle ei ela. Pehmel talvel võib see ehk isegi õnnestuda, aga kunagi ei tea ju ette, kui külmaks võib minna. Seega on targem taimed tagasi lõigata ja kinni katta.

Tagasilõikus on vajalik ka selleks, et kuna haigustekitajad jääksid talvituma vanadele võrsetele, pole mõistlik neid alles jätta. Pealegi sunnib lõikamine põõsast harunema.
Väikeseõielised looduslikud liigid, näiteks alpi, suurekrooniline, korea, tanguutia ja harilik elulõng ning nende sordid, talvituvad meie oludes hästi ja katmist ei vaja, jäta nad talveks toestusele. Nad õitsevad eelmise aasta väätidel mais-juunis ja sellepärast ei tohigi neil sügisel vanu varsi ära lõigata.

Need väikeseõielised elulõngad, mis õitsevad uutel väätidel, lõika maha. Sellised on näiteks tervelehine, sinine, harilik, teksase, püst-, kuljus- ja mandel-elulõng.


NIPP

Kui täpselt ei tea, jäta varred alles

Kui sa ei tea või oled unustanud, mis liiki-sorti elulõngad sul aias kasvavad ja kas need kuuluvad suure- või väikeseõieliste hulka ning seetõttu ei oska sa taimedega talve tulekul midagi ette võtta, jäta vanad võrsed alles – küll kevadel on näha, kas need elasid talve üle või mitte.

* Kui eelmise aasta võrsed on kevadeks elus, siis on tõenäoliselt tegemist väikeseõielise liigiga ja võrseid pole sügisel vaja maha lõigata.

* Kui eelmise aasta võrsed ei talvitunud, lõika need järgmisel sügisel maha ja kata taim talveks kinni.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid