Mugavamad kasutada ja haaval paremini püsivad on pintsliga pudelites või tuupides haavamäärded, mida sõltuvalt tootjast ja tõlkest nii peitsideks kui palsamiteks kutsutakse. Seda, kui suur mõju neil puitulagundavate haigustekitajate hävitamise seisukohast on, saab vaid aastatepikkuse kogemuse põhjal öelda.

Suure, s.t saelõikehaava katmine on kindlasti vajalik. Oluline on see eelkõige siis, kui haava keskel paljastub tume lülipuit, millel puudub vastupanuvõime haigustekitajatele (selle kaudu tungivad puusse ka puidumädanikke põhjustavad seened).

Väikeste lõikehaavade katmisele pole mõtet aega kulutada, sest need kasvavad ise kinni (noor hele puit on haigustekitajate suhtes vastupidav). Katmist vajavad tüvepikenduse alumises osas olevad harvenduslõiked. Mida kaugemal tüvepikendusest, seda vähemohtlikud lõiked on. Noorenduslõigetega pole enamasti üldse muret.

Aiavahad, haavapeitsid ja -pastad, millele pole lisatud fungitsiide, ei enneta ega peata mädanikku tekitavate seente arengut. Seepärast soovitavad mõned aednikud haava kohe pärast oksa lõikamist mõne seenhaiguste tõrjevahendi lahusega desinfitseerida ja alles siis aiavahaga katta või hoopis peitsida fungitsiidi sisaldava haavamäärdega.
Ohtlik on juba haigestunud (mäda või kuivanud) puidu ülevõõpamine, sest siis tekib seentele kaitsva kihi alla soodne elukeskkond.

Mida paremas kasvujõus on puu (nii kasvuolude kui ka -aja poolest), seda rohkem võitleb ta ka haigustekitajate vastu ja seda vähem vajalik on haava katmine.

Haavamäärdega kaetud lõikehaavu soovitan edaspidi aeg-ajalt üle vaadata ja lahtilöönud vahendi taas kinni vajutada või hoopis haava puhastada ja uuesti määrida.

Allikas: Kodu&Aed Aiavihik