5 enamlevinud viga elektriradiaatori valimisel

Kaasaegsed elektriradiaatorid lükkavad ümber müüdi, et nendega kütmine on kallis ja energiakulukas. | Shutterstock

Jahedate ilmade saabudes tuntakse üha enam huvi nii koju kui ka suvilasse sobiva täiendava kütteseadme vastu, mis toad soojana hoiab. Samas tehakse valiku langetamisel sageli vigu, mis hiljem rahakotti, kodu või tervist võivad kahjustada.

Elektriradiaator on üldjuhul kõige lihtsam, kiirem ja mugavam kütteseade, mille soetamise ja paigaldamisega saab iga täiskasvanu ise hakkama - selleks pole üldjuhul vaja kutsuda kohale elektrikku või paigaldamise eest lisaraha maksta. Samuti on tegemist kergesti kättesaadava seadmega - elektriradikaid leidub ehituspoodides kõikjal üle Eesti. 
Aga lihtsuses peituvad ka teatavad ohud. Elektrikauged inimesed ei oska sageli nende peale üldse mõeldagi. 

Suvel Eestisse uue nutikate elektriradiaatorite tootmisharu toonud Ensto Enseki elektrivaldkonna ekspert Andres Meresmaa annab ettevõtte kogemuste põhjal ülevaate, milliseid vigu elektriradiaatori valimisel kõige sagedamini tehakse ja mille järgi võiks tarbija tegelikult oma valikut langetada.


1. Elektrivõimsust peab olema piisavalt


Kui elektriradiaatoritega soovitakse kütta kogu maja tasuks enne tarbimiskoha peakaitse võimsus üle täpsustada ja veenduda, et seda jagub elektrikütteks piisavalt. Kindlasti ei tohiks siinkohal unustada ka kodumasinaid ning neid seadmeid, mis vaid mõnikord kasutuses on, kuid koos toimides “korgid välja lülitavad”. Liiga võimsa radiaatori ja muu kodutehnika koos kasutamise korral võib seadmete ülekoormus kogu hoone elektrisüsteemile saatuslikuks saada.

Valiku tegemisel võiks arvestada, et näiteks paljudele suvilatele omase 16-amprise peakaitsme puhul kulub ühele 2 kW radiaatorile üksi juba keskmiselt 10 amprit - muude majapidamisseadmete lisandumisel tekibki juba ülekoormus. Sel juhul võib osutuda vajalikuks osta võrguettevõttelt ampreid juurde.
Lisaks peakaitsme suurendamisele tuleks kindlasti kontrollida, kas hoone elektrijuhtmed on piisava ristlõikega ning peavad vastu suuremale võimsusele. Liiga peenikesed juhtmed võivad kergesti üle kuumeneda ja see on juba päris ohtlik.


2. Suure ruumi kütmiseks liiga väike radiaator


Enamasti just raha kokkuhoiu eesmärgil valitakse suure ruumi kütmiseks sageli liiga väikese võimsusega radiaator, mis pannakse täisvõimsusel tööle. Tulemus on see, et ilma vähimagi puhkuseta kütteseade lihtsalt väsib ära ja lakkab töötamast.

Ruumi suurusele sobiva radiaatori või vajadusel ka mitme radiaatori valimisel tasuks eeskätt arvestada rusikareegliga 30 W kuupmeetrile (ruumi pikkus*laius*kõrgus). Näiteks tavakõrgusega (2,5 m) tuppa, mille mõõdud on 4m ja 5 m (ruumala seega 50 kuupmeetrit) sobib hästi 1500W radiaator. Uuemates, hästi soojustatud majades saab hakkama ühe astme võrra väiksema võimsusega kütteseadmega.


3. Valik tuleks teha akende, mitte tubade arvu järgi


Sageli pannakse igasse tuppa üks küttekeha ning loodetakse sellega toad soojaks saada. Üldjuhul saabki, aga see soojus on üsna ebaühtlaselt jaotunud seal toas. 

Õige oleks valida kütteseadmed toas olevate akende arvu järgi. Radiaatorid peaksid asuma akende all, sest nii saab vältida talvist vee kondenseerumist aknaklaasidele ja tekitada soojakardina, mis aitab vältida soojakadu.
Seega võiks ühe 2000 W radiaatori asemel paigaldada kahe akna korral pigem kaks 1000 W või kolme akna korral kolm 750 W radiaatorit, sest energiatarve sellest oluliselt ei kasva.


4. “Nutikaid” radiaatoreid ei tasu karta


Kuigi nutikate elektriradiaatorite ja nende juhtimise võimalused on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, kardetakse neid vahel keerukana tunduva juhtimise tõttu. Tegelikult ei ole ka Eestis toodetavate elektriradiaatorite juhtimine mobiiliäpiga sugugi keeruline ega nõua viimase mudeli nutiseadet.
Radiaatori tööleseadistamine või väljalülitamine telefonis pakub vaid täiendavat mugavust ning kontrollivõimalust - mobiilirakenduse vahendusel saab seadistada temperatuurirežiimi või jälgida elektrienergia tarbimist kütteks.
Samas on soovi korral ka nutikaid radiaatoreid võimalik jätkuvalt nupust sisse ja välja lülitada ning sobivat temperatuuri reguleerida traditsiooniliselt nuppu keerates.

Soodsamasse hinnaklassi kuulub lihtsama, mehaanilise termostaadiga radiaator, mis seisab jalgadel. Mõnevõrra hinnalisem on elektroonilise termostaadiga nutikas radiaator, mida saab ka seinale kinnitada ja mobiili abil juhtida.


5. Nutikalt tarbides saab 40% küttekuludelt kokku hoida


Kaasaegsed elektriradiaatorid lükkavad ümber müüdi, et nendega kütmine on kallis ja energiakulukas. Tänapäevased seadmed on väga efektiivsed ja nende kasutegur on 98-99%. See tähendab, et pea kogu võrgust tarbitav elektrienergia muundatakse küttekehas soojuseks. Lisaks on Soomes läbi viidud uuringute kohaselt on nutika juhtimise abil võimalik kokku hoida isegi kuni 40% küttekuludelt. 
 

Sarnased artiklid