Kui tihti me mõtleme surmale? Ilmselt mitte eriti sageli ja seda pole vajagi. Ometi on surm üks elu osa ning ei saa pead päriselt liiva alla peita ja teha nägu, et elu kestab igavesti. Surm on delikaatne teema.
Kui end halvasti tundva haiglase lasteaialapse võib igaks juhuks alati koju kosuma jätta, siis koolilapse puhul kerkib paratamatult küsimus, kas õppetööst eemalolek on ikka tingimata vajalik. Kas haigus möödub ise või peab minema arsti juurde?
Haige ja vanana vajavad paljud hoolitsust ja ravi, mis aitab füüsilisel kehal vastu pidada. Kui rohud võetud ja protseduurid tehtud, ei pruugi see veel olla kõik, sest kui keha on väsinud ja haige, on hingel valus. Hing vajab samuti hoolt.
Mõne asja suhtes on algusest peale tunne, et sellest ei tule niikuinii midagi välja. Või siis vastupidi: sisemuses tead, et asi õnnestub, kuigi ükski loogiline seletus seda oletust ei toeta.
Hemorroidid ehk päraku veenikomud võivad elamise-olemise kibedaks teha nii noorel kui ka vanemal inimesel. Hemorroidide kohta on levinud igasuguseid arusaamu.
Haigus või mure leiab meid ikka sellisel hetkel, millal seda kõige vähem oodata oskame. Ega olekski õige südant ette valutada ning aina oodata, mil mõni häda tabab.