Aiapidajatel tekib alatasa küsimus, millised kasvukohad köögivilja- ja maitsetaimedele valida ning kuidas need ette valmistada. Kui muld on kehv või õhuke või aiaala väike, tasub traditsiooniliste avamaapeenarde asemel rajada kõrgpeenrad.
Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on üks kolmest Eestis looduslikult kasvavast pihlakakaliigist, teised on pooppuu (S. intermedia) ja tuhkpihlakas (S. rupicola).
Tadelakt ehk spetsiaalne krohvisegu kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja tihe.
„Naudin enda ümber privaatset õueruumi, kuigi krundid on üksteise külje all,” lausub aednikudiplomiga Riina Annus, kes kujundas oma lapsepõlvekodu aia mõnusaks lopsakaks džungliks.
„Olin üheksane, kui kolisime sisse.
Mõnus hommikukohvikõrvane kogu perele!
Meie poelettidele on ilmunud võiga valmistatud pehmed sarvesaiad, prantsusepäraselt croissant’id. Sarvesaiu võib süüa niisama, ent rikkalikuma hommikusöögi tarbeks võid neid erineval moel täita.
Tuhande lehe koogis (pr k mille-feuille) ei ole nimele vaatamata tainalehti tuhat, vaid klassikaliselt ainult kolm. See-eest ei ole õhukeste krõbedate tainakihtide vahel koonerdatud aga kreemiga.