Imre Koort hindab kodus mugavust, lihtsust ja korda ning on leidnud ainuõige asukoha kõigile iseloomu ja ajalooga esemetele.
Milline oli teie lapsepõlvekodu?
Olen sündinud Tallinnas, elasime Lillekülas, Hruštšovi-aegses majas.
Kõigil juhtub vahel, et sõbrad helistavad ootamatult ja ütlevad, et nad on just sinu kodukandis ning astuksid läbi. Tihti käivad sinna juurde kinnitused, et „Me ainult korra tuleme!“ ja „Ära vaeva näe – me just sõime“.
Üks asi on sisustamise juures alati sama ja seda sõltumata ruumist, alati on vaja alustada ruumi tegelikule funktsioonile mõtlemisest ning ka sellest, missugused on selle ruumi kasutajate reaalsed vajadused.
Köögi juures tähendab see kindlasti mõtlemist
Olgugi et paljudele on õuetööd trennitegemise eest, tasub siiski üleliigset rahmeldamist vältida. Tarkade valikutega jääb aega oma aiast lihtsalt rõõmu tunda ja loodus tänab.
Tihti on õuehooldus pidev tegutsemine, mida tehakse niigi, kui aias ollakse.
Kiire elutempo, töötamise ja õppimise ning pere kõrval vajame aeg-ajalt akusid laadivat ja muretut puhkust. Väike planeerimine ja mõned teadlikud sammud annavad soovitud tulemuse ka koduseinte vahel, suuri summasid kulutamata.
1.
1996. aastast, kui avastasin oma kodus põrandas majavammi, on möödas juba üle kahekümne aasta. Mäletan veel selgesti seda teadmatust ning paanikat, mis siis tekkis.