Küttesüsteemi valik: kindlat tõde on raske leida

Kristina Traks
Iga kodu või maja tarbeks tuleb leida sobilik ja tõhus küttelahendus. Ühest valemit pole. | Shutterstock

Eramusse küttesüsteemi valik on paras peamurdmine, sest ühest tõde, mida mis puhul eelistada, on raske välja tuua ning välja palju sõltub viis, kuidas maja soojaks saab, ikkagi elanike soovidest, maitsest ja muidugi ka rahakotist.

Üldiselt ei ole küttesüsteemi valikul vahet, kas ostad nö valmis vabrikumaja või lased hoone ehitada kohapeal vastavalt oma projektile ja maitsele. Pakettmaju ei müüda koos küttesüsteemiga, vaid selle valib hoone ostja. Valmismaja poolt räägib vaid asjaolu, et saad selle kätte kuivalt, seevastu maja kohapeal nullist ehitades märgub see ehitusperioodil kindlasti.
 

Millega kütta?
 

Tasub selgeks mõelda ka küsimus, millega köetakse – kas saab liituda gaasitrassi või kaugküttega, kas on võimalik eramu soe toota oma katlamajas või kasutatakse soojuspumpa. Mängu tuleb muidugi ka rahateema, sest kõik need kütmisviisid erinevad hinnalt ja ka töömahukuselt. Rusikareegel on see, et mida rohkem vaeva näed sooja tuppa saamisega, seda odavam see on.

Kõige soodsam on kütta oma metsast pärit puudega ahju. Samas oled siis majaga väga seotud – talvel tuleb kütta iga päev ja kui vahe jääb pikemaks, ootab koju tulijat kõlekülm tuba, mille soojaks saamine võtab mitu tundi aega.

Mugavuselt järgmine lahendus on tahkekütte- ehk halupuukatel. See süsteem ei ole paraku automaatne ning iga päev või vähemalt tuleb ikkagi olla katlakütja. Sveco Projekti sisekliima ja hoone veetehnika üksuse juht Peter Haab ütleb, et kütteviisil on omad eelised ja puudused ning neid tuleb vaadelda konkreetse hoone ja vajaduste kontekstis. Küsimused, millele tähelepanu pöörata, on tema sõnul need: kas lähedal on mingeid võrke – näiteks gaasivõrk või kaugküttevõrk, kas on endal metsa halupuudega ning kui suur on hoone peakaitsme amperaaž. Viimane aspekt on väga oluline, sest kui majas maakeeli öeldes puudub tööstusvool, võib tipukoormusel töötav soojuspump viia tarbimise nii kõrgele, et näiteks veekannu käima pannes lööb kaitsme läbi ning saabub pimedus.
 

Soojad põrandad või radiaatorid?
 

Kui otsustad majja paigutada radiaatorid, mõtle kohe ka selle peale, kuidas need soojaks saad. Soojuspumpade paigaldamine on lihtne ja levinud, kuid küttesüsteemide müügiga tegeleva Uponor Eesti OÜ müügiinsener Jüri Püss soojuspumbaga radiaatorite kütmist pisut ebapraktiliseks lahenduseks. Nimelt vajab radiaatorküte reeglina kõrgemat soojuskandja temperatuuri, mis aga sunnib soojuspumpa kasutama üsna maksimaalse režiimi lähedal. See omakorda mõjutab seadme kasutusiga ja kasutegurit.

Kas otsustada kodu kütta põranda kaudu või radiaatoritega, on suuresti maitseküsimus. "Põrandküte ei tekita õhu liikumist, ei häiri visuaalselt nagu radiaatorid, sel pole tolmukoguvaid pindu, on madala temperatuuriga ja toimib justkui märkamatult. Radiaatorkütte eelis on see, et kui panna küte "põhja", saab toa kohe soojaks. Põrandküttega soojeneb ruum aeglasemalt. Suurte akendega hoones jääb põrandküte tihti liiga nõrgaks. Põrandküte on rohkem suurema eelarve variant – rajamine on kulukam kui paigaldada radiaatorid. Samuti tuleb põrandkütte paigaldamisega arvestada ehituse algusest peale, sest igale poole seda rajada ei saagi," räägib Haab.

Jüri Püss toob lisaks põrandaküttele mängu ka siinmail veel üsna vähe levinud seinkütte. Nii see kui ka põrandküte sobivad tema sõnul kõigi soojusallikatega ja ka energeetiline sääst tänu madalamatele temperatuuridele on 8–12% piires. "Põrandkütte puhul tuleb kasutamise käigus kindlasti jälgida, et põranda temperatuurid käest ära ei läheks. Eluruumide põrandate temperatuur ei tohiks üle 29 ⁰C tõusta, see võib ebamugavusi põhjustada," ütleb ta.
 

Uudne variant – seinküte
 

Seinküte on Eestis vähe levinud. Püss selgitab, et temperatuuride osas on seinküte leebem, st temperatuur võib olla kõrgem kui põrandal. "Samas tuleb seinkütte puhul arvestada ka sellega, et näiteks pildi seinale kinnitamine võib lõppeda ebameeldiva üllatusega. Millist küttevarianti valida, sõltub ikka inimesest endast ja ka sellest, kui palju on ta nõus küttesüsteemi rajamisse investeerima," lisab Püss.

Seinkütet võib rajada kahel viisil: kuiv- ja märgpaigaldusena. Köetavad ei pea olema kõik seinad, vaid näiteks ainult maja välisseinad. Kuivpaigaldusel kasutatakse seintes põrandküttest juba tuttavat süsteemi Siccus, kus küttetorude paigaldamisel kasutatakse spetsiaalseid soonestatud EPS-plaate. Vajaliku küttepinna tagamiseks kasutatakse õhukesi alumiiniumist soojusjaotusplaate. Selline konstruktsioon kaetakse pealt kipsplaatidega ja valmis ta ongi. Märgpaigaldusel kinnitatakse torud nn mustale seinale ja krohvitakse. Kasutada võib seinkütet nii hoone sise- kui ka välisseintes.

Nii põranda- kui ka seinkütete rajamisel tuleks meeles pidada, et sooja teeb põranda või seina sees olev vee hulk kuupmeetri kohta. "Ehk et mida peenem on küttetoru, seda tihedam peaks olema paigaldussamm, et tagada vajalik vee hulk," ütleb Püss. Küttekontuuride pikkus on otseses sõltuvuses toru läbimõõdust: mida peenem toru, seda lühem kontuur. Sagedamini kasutatavad põrandküttetorud on läbimõõdus 14, 16 või 20 mm. Sobivad maksimaalsed küttekontuuride pikkused võiksid olla vastavalt suurusjärgus 60, 80 ja 100 m. "Pikema küttekontuuri hüdrauliline takistus on suurem ning selle tulemusena jõuab küttevesi kontuuris maha jahtuda. Tulemus on ebaühtlaselt soojenenud põrand või sein," selgitab Püss.

Mistahes küttesüsteemi kasuks ka ei otsustada, kindel on see, et kõik tuleks algusest peale teha läbimõeldult ja õigesti, sest püsikonstruktsioonidesse paigaldatud süsteemides hilisemaid muudatusi on hiljem raske ja kulukas teha. "Seega on soovitav enne lõplikku süsteemi valiku otsustamist pöörduda projekteerija poole, kes teeb vajalikud soojustehnilised arvutused ja aitab leida optimaalse lahenduse," ütleb Püss.
 

Kütmise suvine vaste on jahutamine
 

Traditsioonilise arhitektuuriga majas pole jahutamise teema meie kliimas enamasti aktuaalne. Küll aga tuleks selle peale mõelda siis, kui hoone on suurte klaasakendega või lausa osaliselt klaasist seintega. Ilma jahutussüsteemita võib selline klaasmaja suvises leitsakus muutuda sõna otseses mõttes kasvuhooneks. Jüri Püss selgitab, et on olemas kiirgusjahutussüsteemid, kus hoone jahutamiseks kasutatakse ära põrand- või seinkütte süsteeme. "Sellise lahendus puhul on jahutusperioodil soojuskandja jahutatud küttevesi. Jahutamise juures on vaja samas hoolikalt jälgida esiteks pinn temperatuure (põrandjahutusel mitte alla 20 ⁰C) ja õhu suhtelist niiskust, et mitte sattuda kastepunkti piirkonda," ütleb ta. "Lisaks sellele tuleb meeles pidada, et nii kummaline, kui see ka ei tundu, on jahutamine energiamahukam ehk kulukam kui kütmine."

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid