Augusti teist poolt peetakse meie kliimas kõige paremaks ajaks, mil pojenge koduaias paljundada.
Põhjus on loogiline, sest õitsemise lõpust on möödas juba tubli kuu ning taim on hakanud valmistuma järgmise aasta õitsemiseks.
Jagamine võta ette nädal-kak
Igal murul on oma koht ja see vajab ka erinevat hooldust. Järgnevalt märksõnad, mida üks või teine muru eelistab.
Ilu- ehk eliitmuruIlus, ühtlaselt tihe suhteliselt madalalt niidetav muru, mis ei ole mõeldud suure tallamiskoormusega alale.
Igas tarbeaias võiks leiduda mõni marjapõõsas, kust saaks mammu suhu pista või suurema saagi korral koduaia viljadest ka hoidiseid teha. Kõige tavalisemad on aedades musta ja punase sõstra ning tikripõõsad.
Selle aasta suvi on meid juunis soojade ilmadega hellitanud, aga tegus aiapidaja teab, et aiailu nautimise kõrvalt tuleb leida ka kesksuvel aega kastmiseks, väetamiseks, kärpimiseks ja tolmendamiseks.
Meie ainsal looduslikul männiliigil on tore valik ilusaid sorte, kelle pärast ei pea talvel muretsema – külm ei tee neile midagi.
Harilik mänd (Pinus sylvestris), rahvapäraselt pedajas, on Eestis sedavõrd tavaline puu, et teda peaksid teadma kõik.
Kui valmistad aia sügiseks ette, võidad kevadesse aega juurde: kõike, mille nüüd ära teed, ei ole enam vaja teha siis, kui päike hakkab taas kõrgemalt käima.
Kui lõikad jaapani enelad pärast õitsemist poole madalamaks, õitsevad nad sügisel teist korda ja ka uute lehtede värv on hulga erksam.
Kui juulis tagasi lõigata, ei riiva silma enam pruunid, ära õitsenud õisikusarikad ja suve keskpaigaks oma erksa toon