Aina rohkem on meie keskel inimesi, kellele looduse õidepuhkemine kujuneb nuhtluseks – nina luriseb sel kõige ilusamal ajal, ja nõnda aastast aastasse.
Millest oleneb see, kas külmetushaigus kulgeb kergelt või toob kaasa mingi raskema tüsistuse? Mis soodustab kiiret paranemist või hoopis takistab seda?
Kui end halvasti tundva haiglase lasteaialapse võib igaks juhuks alati koju kosuma jätta, siis koolilapse puhul kerkib paratamatult küsimus, kas õppetööst eemalolek on ikka tingimata vajalik. Kas haigus möödub ise või peab minema arsti juurde?
Ja millal võib peale haigust minna randa, vette?
Kui laps jääb haigeks , siis laps peaks olema järelvalve all. Palaviku tõus võib olla kiire ja äkiline, samuti peaks laps saama vajadusle pikutada ja piisavalt juua.
Talvisel ajal sagedase kurguvalu põhjus peitub pahatihti ninas. Kui ninahingamine on takistatud, hingame tahes-tahtmata suu kaudu. Külm õhk, õhus olevad viirused, tolm jm, mille nina peaks filtreerima, satuvad neelu.
Kevadet seostatakse päikesepaisteliste päevade, õitsevate taimede ja soojemate ilmadega, kuid igale kümnendale Eesti elanikule tähendab looduse ärkamine talveunest eeskätt allergiahooaega.
Kuigi küüslauku tuntakse eelkõige maitsestajana ning köha-nohu-kurguvalu leevendajana, on tal peale põletikuvastase toime muuhulgas võime seedimist sujuvamaks muuta, immuunsüsteemi tugevdada, ainevahetust parandada ning liigesevalu leevendada.
Osale mei