Suureõieline norulill on saanud väga ilmeka nime.
Põhja-Ameerika idaosast pärit püsik on üpris omapärase välimusega. Tema helerohelised, pisut keerdunud lehed ripuvad jõuetult alaspidi.
Kevadel looduse rüpes jalutades oskab mõnda lille pea igaüks nimepidi ära tunda – nood, kes kenasti sinetavad on loomulikult sinililled ja teised, kes säravvalgena pilku püüavad on teadagi ülased.
Aias ringi vaadates ei saa lilli nii lihtsa loogikaga ni
Muude kultuuride kõrval tasub mulda pista ka hõlpsalt kasvava põldkännaku ehk lambasalati ja aedportulaki seemned.
Põldkännak (Valerianella locusta). Ei kõla just eriti tuttavalt? Supermarketi lettidelt on kindlasti silma jäänud nimetus lambasalat.
Juulis on aed oma lopsakusega täies ilus. Aastati on see veidi erinev, kuid enamasti on juulis põhiline aiatöö kastmine. Kindlasti ka rohi jõudumööda, et umbrohud ei võtaks su taimedelt ära toitaineid.
Lopsakate lehtede ja lihava juurega mädarõigas on hinnatud toidumaitsestaja, haiguste peletaja ja ka ilutaim.
On üsna tavaline, et kusagil aiamaa serval kasvab aed-mädarõika (Armoracia rusticana) suurte tumeroheliste lehtedega puhmik.
Hapu teeb lõbusaks, teadis lasteraamatu-vanaema õunapuu otsast. Heas kasvukohas võib rabarberitaim mitukümmend aastat edukalt kasvada.
Esimese rabarberimaiuse saab näpistada tavaliselt emadepäevaks. Oleneb muidugi aastast.