„Naudin enda ümber privaatset õueruumi, kuigi krundid on üksteise külje all,” lausub aednikudiplomiga Riina Annus, kes kujundas oma lapsepõlvekodu aia mõnusaks lopsakaks džungliks.
„Olin üheksane, kui kolisime sisse.
Taimekasvatus on nagu veerev lumepall – esimestest katsetustest kasvab entusiasm ja peagi ümbritseb sind rohkelt potte ning konteinereid. Kui taimed ka vilju kannavad, pole enam taganemisteed.
„Kogu aeg on vaja midagi kõpitseda, see on vana maakoha paratamatus,” sõnab muusik Tõnu Timm (54) ehk Tõun, kes meeleldi keskenduks Matsalus üksnes loomingule, kui nii vaid võimalik oleks.
Siinne rahu kõlab kui tervitus – mõnekümne meetri kaugusele jääv
Igav väli, tühi … muru. Kui tunned, et jälle üks suvi möödub oma aias ainult muru niites, sest midagi muud pole seal teha, on aeg asuda aeda planeerima.
Kuressaares vaiksel Kungla tänaval puude varju hoidev helesinine maja on kaugeltki kaedes tajutava Skandinaavia tunnetusega. Sellisega, mis pole pildilt nähtud, vaid omal nahal kogetud.