"Külmal põrandal ei tohi paljajalu käia Pane sussid jalga!!" - "Mul ei ole ju külm..." - "Aga su jalad ja käed on jääkülmad!"
Tuleb tuttav ette? Oma lapsepõlvest? Või hoopis oma lastega suheldes?
Kuigi ka soojal suvel võime külmetuda, on hilissügis ja talv aina valvel, et saaksid aga külma teha, eriti jalgadele ja seljale. Mõistlik on panna jalga villased sokid ning ihu ligidale looduslik rõivas.
Tromb võib tekkida siis, kui istutakse pikka aega paigal, näiteks lennukis või bussis reisides.
Selle kõige halvem tagajärg võib olla kopsutromboos.
Kui on plaanis suvine sadu kilomeetreid pikk automatk, peaks endale teadvustama haigestumisriski ja püüd
Kuigi veenilaiendeid on näha siis, kui me suvel sääred paljaks võtame, pole see suvehaigus, vaid tahab ära- ja vaoshoidmist ka külmal ajal.
Kuigi külmaga veresooned ahenevad, ei kao veenilaiendid ka talvel kuskile, sest nende tekke põhjus ei kao.
Seega
Jalgade veenilaiendid tuletavad end meelde tavaliselt siis, kui kevad taas sääred paljaks koorib. Ent see ei ole sugugi suvehaigus, vaid tahab ära- ja vaoshoidmist ka külmal ajal.
Kus need veenilaiendid siis talvituvad?
Narmendavatest ja katkistest küünenahkadest võib alguse saada põletik.
Enne kui jalga tõmmata villased sokid, võiks jalad kriitilise pilguga üle vaadata.
Kuiv toaõhk kuivatab ka jalgade nahka, ning need vajavad hoolt.
Kui jalad on pesemise järel täiesti
Jalad võivad mõnikord krambitada nii noortel kui ka eakamatel. Miks see nii on ja mis annaks nende ärahoidmiseks ära teha, annab nõu Põhja-Eesti regionaalhaigla jalaraviõde Tiina Mitt.
Krampe võib olla igal pool kehas.
“Suhkruhaige peab laskma jalgu kontrollida juba enne seda, kui on tekkinud tuntavad või silmaga nähtavad tüsistused,” paneb südamele Põhja-Eesti Regionaalhaigla diabeedikabineti õde Tiina Mitt.