Rohelust kogu aastaks ihkavatele aiapidajatele peaks sobima järgmised kaks põõsast.
Harilik loorberkirsipuu (P. laurocerasus) on igihaljaste nahkjate, rododendronit meenutavate lehtedega ilus põõsas.
Valge peakapsas on Eestis köögivili number üks. Aga „kapsamaailm” on tulvil huvitavaid, nii silmailu kui ka maitselamusi pakkuvaid teisendeid ja vorme.
Suve lõpus algab soodne istutusaeg. Vaatame, milliseid huvitavaid püsililli võiks oma aeda tuua.
Haldjatiib ehk epimeedium (Epimedium) (’Spine Tingler’)
Üks parimaid varju- ja pinnakattetaimi.
Väikesepealine roos- ehk brüsseli kapsas ehib nii kapsapeenart kui ka peenemat peolauda.
Rooskapsas arvatakse olevat üks nooremaid kapsateisendeid. Tuntuks sai ta esmalt Belgias, Brüsseli lähistel 18. sajandi lõpul.
Hõlmikpuu Ginkgo biloba on Eesti aias imetlusväärne eksoot.
Hõlmikpuud asutasid end Maal kasvama umbes 300 miljonit aastat tagasi. Järgmised 200 miljonit aastat olid nad enesega rahul ja kasvasid kenasti koos dinosaurustega.
Ligi kolmsada aastat tagasi Euroopasse toodud hõlmikpuu on nüüdseks muutunud tänu oma ilule ja tõhusatele raviomadustele populaarseks aiataimeks.
Hõlmikpuud asutasid end Maal kasvama u 300 miljonit aastat tagasi.
Selleks et pojengid järgmisel aastal uhkelt õitseksid, tuleb neid praegu korralikult kasta ja väetada.
Kui pojengid ei taha hästi õitseda, siis järelikult pole neile antud võimalust järgmiseks aastaks korralikult valmistuda.