Lehtpõõsad vajavad igal aastal kääre ja saagi, et mitte vananeda, õitseda kaunilt ning et lehtede ja võrsete värv ei tuhmuks.
Eesmärk: rikkalikult õisi.
Muru püsib ilus ega sammaldu, kui seda paari-kolme aasta tagant lubjata. Hilissügisel on parim aeg see töö ära teha, sest sammal alustab pealetungi just sügisel ja talvel, kui ilm on niiske ja päikest napib.
Kohe pärast õitsemist hakkab sirel moodustama järgmise aasta õiepungi.
Äraõitsenud õiekobarad tuleks võimalikult ruttu ära lõigata, et põõsas ei raiskaks energiat seemnekuparde küpsetamisele.
Kui jänesed, metskitsed ja põdrad hakkavad aeda rüüsteretki korraldama, tuleb appi võtta ulukitõrjevahend Plantskydd.
Sellest tehtud lahuse lehk on metsloomadele talumatult vastik ning nad hoiavad noortest viljapuudest ja muudestki töödeldud taimedest
Viljapuuaed vajab sinu pidevat tähelepanu ja hoolt.
Korja õunapuudelt ära võrgendikoi ussipesad või uha need maha terava veejoaga.
Õunapuu-õielõikaja arvukust saad vähendada, kui raputad puud või oksi enne õitsemist varahommikuti.
Looduse rütm on juba kord nii seatud, et taimed vajavad peale õitsemist ja viljumist ka puhkust. Selleks sobivaim on talvine pime ja jahe aeg, kui tubased tingimused ei pane taimi just teises taktis elama.
Välisvalgustus on eriti tähtis eramus, kus maja juurde kuulub aed. Aga ka kortermajas ja ridaelamus laieneb eluruum terrassile või rõdule.
Kevadest sügiseni leiavad terrassid tihedat kasutust.
Pealtnäha väike ja tagasihoidlik sibullill on ometi nii oluline kevadekuulutaja! Lumikellukesed näitavad õisi juba märtsis-aprillis, kasvades sageli läbi õhukese lumekihi.
Just erandlik õitseaeg teebki lumikellukesest erilise ja oodatud lille.