Põõsaste kasv sõltub suuresti mullalõimisest ja -niiskusest, väetamisest, ümbritsevast taimestikust, maaväljadest. Haiguste ja kahjurite puhangud on aastati üsna erinevad.
Sõstraid ja paljusid muid lehtpõõsaid on kõige lihtsam paljundada sügisel pistokstega. Pistoks on üheaastasest raagus oksast lõigatud jupike. Neid on paras aeg teha oktoobris, kui põõsad hakkavad lehti langetama.
Rohelust kogu aastaks ihkavatele aiapidajatele peaks sobima järgmised kaks põõsast.
Harilik loorberkirsipuu (P. laurocerasus) on igihaljaste nahkjate, rododendronit meenutavate lehtedega ilus põõsas.
Selle aasta suvi on meid juunis soojade ilmadega hellitanud, aga tegus aiapidaja teab, et aiailu nautimise kõrvalt tuleb leida ka kesksuvel aega kastmiseks, väetamiseks, kärpimiseks ja tolmendamiseks.
Jõulurõõmu pakkunud pisikesest küpressist või –ebaküpressist võib saada aastateks toreda potipuu, kui sul õnnestub teda kevadeni elus hoida ja edaspidi saad pakkuda sobivaid tingimusi talvitumiseks.
Aastalõpu pühadehooajal kaunistasid kontorilaudu ja ko
Seda, et harilik hobukastan on silmapaistvalt ilus puu, pole vist tarvis üle seletada. Et ta väheldasse aeda ära ei mahu, on ilmselt samuti selge. Vähem on aga tuntud paar väga iseäralikku hobukastanit.
Harilik hobukastan A.
Kõiki toalilli pole vaja igal aastal ümber istutada. Veidi suuremat potti ja värsket mulda vajavad igal kevadel noored rohtsed taimed ja kiirekasvulised liigid.
Vanemad taimed istuta ümber kahe-kolme aasta tagant.
Varasematel aegadel on viljapuude ja marjapõõsaste istikuid müüdud ikka paljasjuursena, nõuistikud on suurmoeks saanud alles viimasel aastakümnel. Kumb siis valida, kas paljasjuurnebvõi potitaim?