Tuntud ja samas tundmatu Parkinsoni tõbi

Urve Vilk

Shutterstock

Parkinsoni tõve esmakirjeldaja James Parkinson kirjeldas tõbe kaks sajandit tagasi kui värinaga liikumishäiret. Nüüdseks on haiguse areng hästi teada: ajus toimub dopamiini tootvate rakkude vähenemine, mis põhjustab liikumishäire, ent haiguse tekkepõhjus pole siiani täpselt selge. Selgitab Tartu ülikooli kliinikumi närvikliiniku arst-õppejõud Ülle Krikmann.

Parkinsoni tõbi on krooniline neuroloogiline haigus, mille korral keskajus asuvas musttuumas väheneb dopamiini tootvate rakkude arv ja närviimpulsid ei liigu rakkude vahel enam normaalselt. Tüüpilised haigusnähud on liikumise aeglustumine, lihaste kangus ja/või käte ning jalgade värin.