Tsöliaakia, sotsiaalsus ja hakkamasaamine erinevates olukordades
Aive Antson ja Sigrit Keerd
Eesti Tsöliaakia Selts
Sisuturundus

Tsöliaakia ja sotsiaalsus

Tänapäeval on palju erinevaid põhjuseid, miks toituda teistest erinevalt. On erinevaid dieete ja toitumisviise, mis ei ole otseselt seotud meditsiiniliste põhjustega. Igal täiskasvanud inimesel on õigus teha talle sobivaid toiduvalikud. Kuid on erinevaid haiguseid, nagu tsöliaakia, mille puhul erimenüü tagab inimese terve olemise. Tsöliaakia on igas vanuses avalduda võiv päriliku eelsoodumusega ja krooniline koekahjustusega autoimmuunhaigus. Tsöliaakia ainus ravi on eluaegne range gluteenivaba dieet, mille korral ei tohi menüü sisaldada nisu, rukist, otra ega teisi ristsaastunud teravilju ning tooteid. Seega tsöliaatiku iga toidukord on kui ravim, millest sõltub tema tervislik seisund.

Söömisel on oluline osa sotsiaalsel lävimisel ja inimeste vahelisel suhtlusel. Olgu selleks sõbranna küllatulek, koosviibimine töökohal, koolituse käigus pakutav lõunasöök või mistahes peod – kõik on seotud moel või teisel toiduga. Toit on sageli seltskondlike koosviibimiste keskpunktiks, mis suurendab kuuluvust ja ühtsustunnet. Kuidas aga mõjutavad sotsiaalsust piirangud toitumisel?

Eesti Tsöliaakia Seltsi tegevuses oleme kokku puutunud järgmiste teemadega:

* Eelarvamused - kuna nisu, rukis ja oder on eestlastele olulised teraviljad, siis oleme vahel olukordades, kus inimesed ei mõista, kuidas igapäevane rukkileib ja nisusai saavad olla inimesele keelatud ja lausa tervisele kahjulikud. Need on ju aastasadu olnud eestlaste toidulaual!

* Ebakindlus toob kaasa emotsionaalse pinge, kas välja sööma minnes on toit tsöliaatiku jaoks puhas või kas juba tuttavas seltskonnas tslöliaakiat põdeva inimesega arvestatakse või mitte (nt kolleegide, sõprade ja sugulastega koosviibimised).

* Negatiivset suhtumist on tajunud lapsed, kes põevad tsöliaakiat ja teismelised ilmselt rohkem kui täiskasvanud. Just lapsed ei taju olukorra tõsidust, on hinnangulised ning näitavad oma negatiivset suhtumist teisiti sööjasse välja.

 

Kuidas saab tsöliaatik ennast aidata?

Tsöliaakiasse haigestumisel ootab inimest ees suur elu muutus ning tsöliaakiaga koos elamise algus võib olla raske ning tekitada nõutust ja küsimusi. Mida rutem inimene uue elukorraldusega kohaneb, seda kergem on tal aidata ennast ning enda olukorrast ka teistele teada anda.

Alguses on suureks abiks toetus ja info nõustajalt. Eesti Tsöliaakia Seltsi nõustajad on ise kas tsöliaakiahaiged või tsöliaakiahaige lähedased ning kasutavad nõustamisel kogemusnõustamise põhimõtteid. Nõustamine on kõikidele tasuta ning nõustamiseks tuleb oma soov saata [email protected] meilile. Nõustamine võib toimuda nii kontaktkohtumisena kui ka virtuaalsena. Igas maakonnas on ka kontaktisikud, kellede poole võib pöörduda nõustamise sooviga. Infot nende kohta leiab: Maakonna nõustajad - Eesti Tsöliaakia Selts (tsoliaakia.ee). Vajadusel toimub nõustamine vene keeles, ka selle kohta leiab infot Tsöliaakia Seltsi kodulehelt.

VIDEO: https://drive.google.com/file/d/1UOg4IrC-yaVclDCyiuzyCFRa0lpN2ZAw/view?usp=sharing

Sarnased artiklid