Kui Eestimaal veidi ringi rännata, jääb silm siin-seal pidama väärika moega maakivihoonetel. Tihtipeale kipub nende majade sünniaasta jääma läinud sajandi algusaegadesse, ent üha enam maakivimaju on tänaseks renoveeritud või renoveerimisel. Ka on kasvanud nende inimeste arv, kes on oma uue kodu otsustanud ehitada just maakividest.
"Maakivi kui ehitusmaterjal on taas väga au sees," alustab Priit Raudkivi ettevõttest Eesti Kivi OÜ, keda taoline tendents südamest rõõmustama paneb. "On tõesti meeldiv märgata, et vanade olemasolevate maakivihoonete saatusesse ei suhtuta meil sugugi mitte kergekäeliselt," lausub mees, kelle juhitud ettevõtte Eesti Kivi spetsialistide igapäevatöö on nimelt vanade majade hindamine ja seda just taastamise vaatenurgast.
OÜ Kivivennad juhatuse liikme Jüri Piirme sõnul on palju maju tänaseks ka lammutatud. "Seda kahel motiivil – kas kivide taaskasutamiseks või enamasti ka platsi puhtaks saamiseks," räägib Piirme. Maakivi on au sees nende seas, kes oskavad sellest lugu pidada," lisab ta. Trend kasvab Piirme hinnangul siiski üpris visalt. "Võiks tunduvalt rohkem!"
Alustatakse kordategemisest
Raudkivi ütleb, et valdav osa inimesi teeb maakivihoonetega esmakordselt tutvust tänu mõnele hoovil olevale vanale maakiviehitisele, mis näib justkui ootavat, et talle uus elu sisse puhutaks.
"Viimane otsustaja on paraku rahakott, kuna maakivimüüride renoveerimine on raske, töömahukas ja suhteliselt kallis töö," kostab Raudkivi. "Samas, tulemus on alati oma hinda väärt," lisab mees.
Päris uusi täis-maakivihooneid Raudkivi sõnul aga väga tihti ei tellita. "Suuremad tööd on pigemini olemasolevate hoonete juurdeehitused," ütleb ta.
Samas pidavat maakivid inimestele meeldima, sest nad on harjunud seda materjali nägema. "Maakiviehitised tunduvad kindlad ja igavesed, loovad turvatunnet," kostab Raudkivi, kelle hinnangul on viimase aja eredaim trend maakivi kasutamine fassaadimaterjalina. "Näiteks Eesti Kivi toodetavad fassaadiplaadid on ühelt poolt murtud pinnaga, mis näevad paigaldades välja nii ehedad, et võimatu on hiljem tuvastada, kas tegu on vaid fassaadiga või on laotud müür täiskividest," räägib ta.
Õhukesi fassaadikive on Raudkivi ütlust mööda ka selle pärast kaval kasutada, et neid saab ilma vundamendita kleepida otse soojustuse peale. "Oma ligikaudu kahe sentimeetrise paksuse juures ei ole need nii rasked, et peaks vundamendile toetama. Sellise kivi pluss on ka paigaldamise kiirus, sest kui täiskivi saab paigaldada vaid umbes kaks rida päevas, siis õhukese kivi puhul piirangut ei ole," selgitab ta. Eesti Kivi valmistab ka spetsiaalseid maakivist nurgakive, mis ei lase kivimüüri ehtsuses kahelda ka skeptikutel.
"Kokkuvõtvalt: uus trend on kiirus, säilitades kvaliteedi," resümeerib Raudkivi.
Piirme sõnul on üha suuremat populaarsust kogumas maakivist keldrid, väliköögid, aiad ja müürijupid.
Kivimüürid olgu kaetud!
Maakivimajade konditsioon on Raudkivi sõnul otseses ja kõige tugevamas sõltuvuses sellest, kas müürid on korralikult kaetud. "Näiteks vanad eterniitkatused vajavad praegu enamasti juba parandustöid, ja kui seda õigel ajal ei tehta, saab kivimüüridele langev otsene vesi müüridele ka saatuslikuks," sõnab ta.
Raudkivi sõnul on maakivi nö kindel valik. "Maakivi kui materjal ei hävine. Kivi võib küll rikkuda, kuid ehitusmaterjalina on ta väga püsiv. Kõik muu kivi ümber võib hävineda, aga kivi jääb – peab vastu nii veele kui tulele," loetleb ta maakivi kvaliteete.
Väga paslik lahendus on Raudkivi ütlust mööda kasutada maakivi näiteks elamute soklite ehitusel või katmisel. "Sokkel on kõige enam looduse meelevallas ja valesti valitud materjalide puhul ollakse sokli remondi juures üsna ruttu tagasi. Kasutades maakivi, võib olla kindel, et materjal ei tuhmu ega lagune," kinnitab Raudkivi.
Kestev, massiivne, omanäoline
Praegu moodustavad maakivist majad Raudkivi hinnangul kõikidest muudest keskkonnasäästlikest ehituslahendustest ligikaudu ühe protsendi. Maakivi plussidena toob Raudkivi välja igikestvuse, alatise omanäolisuse ja sõna otseses mõttes traditsioonilisuse. Miinustena aga asjaolu, et soojustamata müürid on külmad ning töö suhteliselt kallis.
Piirme sõnul on oluline plussargument maakivi puhul massiivsus ja tugevus, mis annavad kindlusetunde, ning müüride elavus. "Maakivi hoiab lisaks väga hästi ka temperatuuri," lisab ta. Ka on maakivi tema silmis ajalooline ehitusmaterjal, mis on end ajaloos tõestanud betooni ja puidu kõrval. "Tänapäeva materjalide kõrval ei tea me ju tegelikult kunagi, kaua need kestavad," lausub Piirme. Miinuseks loeb ta niisuguse soojustuse saamise, et müür jääks kahelt poolt maakivimüür. "Hind saab olema tunduvalt kallim," kostab ta.
Raudkivi ütleb, et maakivi sobib peaaegu et kõikjale. "Tuleb lihtsalt osata doseerida. Aktsendina sobib kindlasti kõikjale. Maitseasi. Tehniliselt samuti – kui on korralik vundament, talub maakivihoone igasugust keskkonda," leiab Raudkivi.
Piirme lisab, et maakivihooned sobivad ideaalselt niisugusse keskkonda, kus puhtlooduslikult on palju maakive. "Kivi on vabalt käes ja loodus soosib. Sobivad neile, kes on leidnud armastuse maakivide vastu. Eestimaal ei tea kohta, kuhu maakivi ei sobi."
Piirme ütleb, et maakivist keldrid on väga head temperatuuri hoidjad. "Üldiselt on maakivi väga vähe vaja hooldada. Vast kolmekümne aasta jooksul korra. Kui võrrelda tänapäeva materjalidega, julgen oletada, et need võivad tihtipeale selle aja peale "otsa lõppeda"," tõdeb ta.
Laotakse fassaadipõhiselt
Raudkivi jätkab, et maakivimüüre laotakse fassaadi põhiselt, see tähendab, et ladumise hetkel keskendutakse eelkõige nähtavatele osadele. "Müüri sisemus täidetakse segu ning kivikildudega – see garanteerib ka maakivimüüride mõningase "soojustuse", kuna müüri sees olev aine on hõredam kui täiskivi," põhjendab ta. "See ei lase külmumispunktil lihtsasti müüri sisemise fassaadini tungida," lisab Raudkivi, kelle sõnul pole maakivimüüre hooldada vaja.
"Kui aga näiteks vuugid peaksid lagunema, tuleb vanad vuugid tühjaks puhastada, kivi ääred pesta ning siis uuesti vuukida. Lagunenud vuuke liiga kauaks ilma kätte jätta ei soovita ja seda seetõttu, et kui vesi peaks vuugivahest sisse pääsema, teeb see seal iga külmatsükliga suurt pahandust," põhjendab ta. "Mõne aasta pärast võib lisaks vuugile välja punnitada ka mõni kivi." Veel võib maakivimüüre Raudkivi sõnul puhastada ka liivapritsiga. "Kivide erksamaks muutmiseks võib kasutada ka kiviõli – see muudab kivid ka tolmuvabamaks ning vetthülgavaks, mis võib teinekord vajalikuks osutuda just siseruumides," lausub ta.
Tüüpvead vuukide parandusel
Levinuimad on Raudkivi hinnangul vuukide parandamisel tehtavad vead. "Kõigepealt kasutatakse vale segu ja seejärel ei pesta õigeaegselt vuugitud kive," kostab ta. Ladumisel soovitab Raudkivi enne segu tegemist jälgida tähelepanelikult vana ladumisstiili. "Igal meistril olid või on omad nõksud."
Kel tõsisem huvi maakivist koduehitusega algust teha, võiks esmalt uurida maad maakivitootjailt ja -ehitajailt.
"Maakivi kui materjali müüvad aastaringselt vähesed tegijad. Üks suurimaid on kindlasti Eesti Kivi OÜ," sõnab Raudkivi ja lisab, et on olemas ka mehi, kes tulevad kivikirvega kohale ja on nõus valitud koha peal murdma. "Ehituspoed minu teada kohalikku kivi ei müü," tähendab ta.
Mida õhem kivi, seda kallim
Raudkivi ütleb, et kivihinnad sõltuvad kindlasti tellimuse kogusest ning soovitud kivi tüübist. "Üldiselt on rusikareegel selline, et mida õhem on kivi, seda kallim see on. Samal ajal toimib paigaldamise seisukohast rusikareegel hoopiski vastupidises suunas – mida õhem kivi, seda kergem, kiirem ja odavam on seda segude, transpordi ja muude kulude osas paigaldada," selgitab ta.
Piirme sõnul kipub maakivist ehitus olema ligikaudu kolm korda kallim kui tänapäeva materjalidega ehitamine.
Raudkivi lisab, et maakivimüüride hindamine käib ruutmeetri põhiselt. "Et korrektset hinnapakkumist saada, tuleks kokku arvutada viimistlust vajavate pindade mahud. Näiteks meie ettevõttes saab üsna kiirelt vajaliku hinnangu," sõnab ta.
Piirme ütluse kohaselt pole maakivi aga sugugi mitte pelgalt ehitus ega töö, vaid hoopiski kunst.
Allikas: TM Kodu&Ehitus
