Õhurikas, avar ja vastupidav
Tiina Lang
Väga oluline on kasvuhoone konstruktsioon, kuid ka karkassmaterjali profiil. Need peavad olema tugevad, et kannataksid nii talvist lumekoormat kui tormituult. | Tootja

Kasvuhoone peab olema tugeva konstruktsiooniga, kannatama nii lume raskust kui tormituult. Avar ja õhurikas, kus on hea kasvada taimedel ning toimetada aednikul.

„Sellist kasvuhoonet me järgmine kord ei osta,“ teatab naabrimees oma abikaasale, pestes hoolikalt polükarbonaadist veidi kollaseks tõmbunud paneele. Miks, ta samas ei täpsusta. Viilkatusega kasvuhoone on kannatanud nii lund kui tormi, pole lendu tõusnud ega uppi vajunud. Küllap on lihtsalt liiga väike, sest inimeste vajadused ja soovid ajas muutuvad.

Sedasama on kogenud hobiaednik Juta Suurmets, kel oli seitse aastat väga vastupidav ja heas seisukorras kaarkasvuhoone. Töötades riigiametis, õppis ta aiandushuvist Luua Metsanduskoolis maastikuarhitektuuri. Ühe aiakujunduse praktika ajal hakkas talle kangesti meeldima hoopis viilkatusega klaasist kasvumaja. Kord autoga sõites märkas ta juhuslikult ühes teeservas kasvuhoonet, mis oli polükarbonaadist, terasraami ja viilkatusega. Täpselt selline, nagu vaja. Sellesarnase lasigi Juta tellimustööna valmistada firmas Heikkinen OÜ.

Olles aastate jooksul omandanud väärt kogemusi, nõustanud sõpru-tuttavaid, jagab Juta oma kogemustel põhinevaid tähelepanekuid, mida kasvuhoonet ostes silmas pidada.

* Väga oluline on kasvuhoone konstruktsioon, kuid ka karkassmaterjali profiil. Need peavad olema tugevad, et kannataksid nii talvist lumekoormat kui tormituult.
Kuna kasvumaja soetatakse paarikümneks aastaks, on õigem teha panus sellisele, mis igasugustes ilmaoludes püsti püsiks. Samuti on tähtis, et poleks vaja katuselt talviti lund maha ajada, tugitalasid alla sättida, polükarbonaati vahetada vms.

* Kui metallraam pulbervärvida, peab see kauem vastu, vajab vähem hoolt ning on ka muidu väga kena. Enamik kasvuhoonetest on kas tsingitud või galvaanitud terasest, osa Euroopast impordituid ka alumiiniumist karkassiga.

* Pole vahet, kas kasvumaja on kaarjas, viilkatusega või teravaharjalise kaarega. See on maitse küsimus. Tähtis on tugev konstruktsioon, mis on vaja korralikult maa külge kinnitada.

* Kasvuhoonel peavad olema uksed mõlemas otsas. Kui õhutemperatuur väljas on juba 20 °C, siis sees võib see olla üle 30 °C ja ohustada näiteks tomatiõisi. Tomati õietolmukas hukkub 32 soojakraadi juures, pealegi on kesksuveks selle taime kõik õisikud lae alla välja roninud, kus on kõige kuumem. Isegi kui kasvumaja mõlema otsa uksed ja küljeaknad on avatud, võib vahel olla raske hoida temperatuuri alla 30 °C.

* Hädavajalik on kasvuhoone automaatne akende avamise süsteem. Vaatama peab, kas aknaluugid ja nende automaatika kuuluvad põhihinna sisse või lisanduvad. Mida rohkem on luuke, seda kergem on reguleerida õhuvahetust.

Jahedus kahjustab tomatitaime liigsest kuumusest vähem. Iga tuuleiil ja õhu liikumine aitab tomateid tolmeldada. Kui õhk kasvumajas ei liigu, tuleb taimi ise veidi tolmutamiseks raputada.

* Lihtsa metallvõlviga kasvuhoonel, millel puuduvad lisatugevdused, on keeruline leida nööridele kinnituskohta, mis tuleb eraldi ehitada ja kombineerida. Hea on, kui konstruktsiooni vahele saab vedada traadi või pika kepi. Juhul, kui see pole võimalik, peab igale tomativarrele otsima oma toe.

* Eelistatumas olukorras on mulla soojenemisega kasvumajad, kus pinnas on nagu toas – põrandal või kõrgemale tõstetud kastis. Otse maa peal on mulda õige raske soojendada.

Olen kolmest peenrast kahele paigutanud mulla alla energiakile, mis on kaitstud alumiiniumplaadiga. Aprilli alguses panen nn põrandakütte tööle. Kevadel on päikesepaneelidest väga suur kasu, sest need soojendavad toodetud energiaga pinnase üles. Nädala-paariga saab juba mullamassi soojaks kütta ning 20kraadine muld pakub suurt kasvutuge. Peenras, kus see pole soojendatud, on tomatid hoopis viletsama väljanägemisega, kuigi taimed on olnud enne mahaistutamist samades oludes.

* Kasvatades kasvuhoones tomateid põrandal asuvates kasvukottides, muutub muld neis kiiremini soojaks. Ent taimed vajavad täpsemat kastmist ja samuti väetamist, sest energiavarud seal teatud aja möödudes ammenduvad.

 

Odav osutub kulukamaks

 

Kvaliteetsete kasvuhoonetega tegeleva Rodoaed.ee juhataja Kalev Pärtna tõdeb: „Pigem hankida veidi suurem kui väiksem kasvuhoone, sest see on stabiilsema sisekliimaga. Pealegi kipub väiksem kasvumaja kohe napiks jääma. Eelistada võiks laiemat mudelit, mille ruumi saab tõhusamalt ära kasutada. Sellel on ka kõrgem lagi. Vältima peaks väga madalaid mudeleid.

Väga väikese mahuga kasvuhoonet on suvel pea võimatu piisavalt ventileerida ja kaitsta ülekuumenemise eest. Samuti ei anna see taimedele jahedatel öödel erilist kaitset.
Kasulik näide. Kui on valida: kas väga soodus kasvuhoone seina kõrgusega 1,2 m ja lae kõrgusega 1,8 m või 2 korda kallim kasvuhoone mõõtudega 1,8 m ja 2,5 m, siis teine osutub ajas mitu korda soodsamaks.

Hea kasvuhoone on alumiiniumist konstruktsiooni ja polükarbonaatkattega. Alumiiniumraam kestab väga-väga kaua, vähemalt 50 aastat. Rauast konstruktsioon roostetab.

Kattematerjaliks olgu kvaliteetne, kasvuhoonetele mõeldud polükarbonaat, mitte tavaline odav ehitusplaat, mis ilmastikus ja päikeses üle paari aasta ei kesta. Polükarbonaat on nii valgust kui kuumust hajutavate omadustega, hoiab klaasiga võrreldes paremini soojust ning laseb läbi suuremat osa päikesespektrist. See on taimedele väga oluline.

Polükarbonaat võiks olla vähemalt 8 mm paksune. Kuigi väga väikestel kasvuhoonetel kasutatakse ka 4 mm paksust katet, on suuremate mudelite puhul parem alla 8 mm paksust katet vältida, sest lumi võib selle sisse vajutada. Polükarbonaadile kehtib tavaliselt 12aastane garantii, kuigi materjal peab vastu palju kauem.

Oluline on, kas polükarbonaatplaadi otsad saab korralikult sulgeda või mitte. Lahtiste otstega plaadid määrduvad kiiresti. Kui tolm pääseb plaadi vahele, on selles juba paari aasta pärast vetikad. Plastliistudest pole abi, plaadid tuleb sulgeda hingava teibiga. Ühtlasi hoiavad suletud otstega polükarbonaatplaadid lahtistega võrreldes ka palju paremini sooja. Meie pakume kasvuhoonetele ilmastikukindlalt suletavate otstega polükarbonaatplaate. Samas võib teipi eraldi osta ja olemasoleva kasvuhoone plaadid sellega sulgeda, et pikendada polükarbonaatplaadi eluiga.

Taimed vajavad korralikku valgust ja kogu päikesevalguse spektrit, mida laseb läbi ainult polükarbonaat. Klaasid peavad tänu neis sisalduvatele ränikristallidele suure osa kasulikust valgusespektrist kinni, mida taimed vajavad just vitamiinide moodustamiseks. Polükarbonaatkasvuhoone kaitseb taimi ka varaste öökülmade eest paremini kui klaasiga kaetud kasvumaja. Samuti võib taimed kevadel paar nädalat varem triiphoonesse tõsta.

Valides katteks klaasi, peaks see kindlasti olema 4 mm karastatud klaas, mis ei tekita purunedes teravaid kilde nagu tavaline 3 mm klaas. Kuna selle materjali eelis on parem läbipaistvus (polükarbonaat moonutab vaadet), võiks karastatud klaasi kasutada paviljonide, talveaedade ning seina vastu käivate kasvuhoonemudelite seinteks. Seal, kus prioriteet on puhas ja moonutusteta vaade.

On hea, kui kasvuhoones on katuseluugi automaatsed avajad, samuti kaasaegne keraamiliste anduritega kastmissüsteem, mis tagab taimedele ühtlase niiskustaseme. Näiteks tomatitaimed kasvavad palju tervemad ja tugevamad, kui saavad vett ühtlaselt.

Kindlasti peab hankima mõned riiulid kasvuhoone seinale, tööpinna istutamiseks ja muuks tööks. Riiulid võimaldavad kasutada piiratud ruumi paremini ära, töölaua tasapindadele saab paigutada vajalikud tööriistad, potid, abivahendid.

Kasvuhoone eluiga sõltub selle konstruktsioonist ja kvaliteedist. Üliodavad kasvumajad purunevad sügistalviste tormidega või lume raskuse all. Korralikud aga püsivad paarkümmend aastat ning kauemgi.“

 

Kasulik teada
 

Ehituslikuks otstarbeks toodetud läbipaistev kihtplast kasvuhoonekatteks ei sobi, sest plaat peab taluma aasta ringi suuri temperatuuri kõikumisi, kõrget niiskust, pidevat päikesekiirgust. See peab püsima puhta ja läbipaistvana ning hoidma hästi sooja jms, mistõttu toodetakse spetsiaalselt kasvuhoonetele mõeldud polükarbonaati. Korralikust toorainest valmistatud kasvuhoone polükarbonaadi ja ehituse kihtplasti hinnavahe võib olla mitmekordne, samas ka omadused ning vastupidavus. Ise kasvuhoonet ehitades tasub eelistada korralikku materjali. Ei maksa lähtuda ainult hinnast.

 

Eelistada klaasi või plasti?

 

Belgia kasvuhoonete, paviljonide, verandade ja talveaedade tehase esindaja Sallaus OÜ müügijuht Hardi Saaliste: „Soovitame 4 mm karastatud klaasist kasvuhoonet, sest seda on lihtne hooldada. Kestab aastakümneid ning näeb aias kenam välja. Puudus on muidugi soojapidavus – kes soovib väga varakult kasvuhoones midagi kasvatama hakata, peaks esimeseks kuuks katma seinad mullikilega ning kasutama soojapuhureid või gaasisoojendeid.

4 mm karastatud klaas on raske, mistõttu enamik kasvuhoonete pakkujaid seda oma karkassile ei pane. See ei kannata klaaside raskust lihtsalt välja.

Kas otstarbekas oleks teras- või puitraam? Milline peaks olema karkassi profiil? „Ainus mõistlik valik on alumiiniumkarkass, mida väliskeskkond ei mõjuta – see ei roosteta ega mädane jne. Aastakümneid ei pea raami pärast muretsema.

Eestis on väga palju alumiiniumist kasvuhoonete pakkujaid. Piltidel näevad kõik rajatised sarnased välja. Kuid mõistlik on enne ostu erinevate tootjate toodanguga tutvumas käia. Vaadata, millised need välja näevad, et erinevustest rohkem aru saada. Hea on tutvuda kasvuhoonetega messidel, kus on väljas erinevate tootjate toodang ning saab katsetada, kui jäigad on karkassi profiilid. Näiteks meie kasvuhoonete küljeposte pole võimalik kuidagi painutada, sest profiilide seinad on tavapärasest paksemad. Neis on kasutatud oluliselt rohkem alumiiniumi.“

Kui oluline on kasvuhoone kuju? „Kuju pole tähtis. Oluline on, kui palju on taimedel kasvamiseks ruumi. Mida rohkem taimi tahad kasvatada, seda suurem põrandapind peab olema. Samas ei tohi unustada, et taim tahab kõrgustesse kasvada.“

Palju peaks olema õhutusaknaid? Mis süsteemiga liikuma? „Õhutusaknaid peab olema vastavalt kasvuhoone pindalale. Meie paigaldame üldjuhul ühe katuseakna 3–4 ruutmeetri kohta. Kindlasti peaksid kõik aknad olema automaatselt avanevad. Lisame oma toodetele ka lamellaknad, mis käivad külgseintesse ning on klaasribidega. Need aitavad kasvuhoonet suurepäraselt tuulutada. Lamellakent on samuti võimalik automaatselt lahti-kinni käima panna. Tänu sellele tekib kasvuhoones oluliselt parem õhuringlus, sest aken annab altpoolt värsket õhku peale, samas liigub õhk sealt ka välja. Ei ole vaja jätta ust paokile ega pea mõtlema kasvuhoone õhutamisele.“

Mismoodi peaks kasvuhoonet seestpoolt kujundama? „Sõltub maitsest. Kes jätab muldpõranda, kes katab teerajad kivide vms materjalidega. Sageli kasvatatakse taimi pottides-kottides, millega arvestatakse juba vundamendi tegemisel. Tihtipeale valatakse maha betoonplaat, tehakse kiviparkett, pannakse keraamiline plaat, terrassilaudadest põrand vms.“

Kuivõrd tuleb arvestada kasvuhoone valikul selle hooldusega? „Minimaalset hooldust nõuab alumiiniumkarkassil klaaskasvuhoone, mis tuleks paar korda aastas pesuvahendi ja lapiga üle käia.“

Kui on soov teha kasvuhoonesse ka väike istumisnurk, siis millised on valikud? „Istumisnurka tuleb planeerida juba kasvumaja soetades, et määratleda, palju ruumi jätad taimedele, palju iseendale. Paljusid meie mudeleid kasutataksegi pigem aiapaviljonina, et kaitsta end Eesti vihmaste ning tuuliste ilmade eest. Menukad on T-kujulised mudelid, mis on väga avarad ja õhurikkad.“

 

Hädapärane asendus
 

Juhul, kui krunt on väike, kuhu kasvuhoonet ei mahuta, saab vajalikud madalakasvulised kurgid-tomatid-paprikad jms kasvatada ka minikasvuhoones, mida on lihtne kokku panna. Näiteks minikasvuhoone Astra karkass on valmistatud tsingitud terastorudest ja -lehtedest, mis ei roosteta. Katteks on kasutatud kärgpolükarbonaati. Katus avaneb mõlemast küljest.

Samuti on hädapärane kasvuhoone asendus kahelt poolt avatav metallraamil kasvulava, mida saab osta nii istutuskastiga kui ilma. Selle võib vabalt paigutada ka terrassile või avaramale rõdule.
 

Kuidas kasta?
 

Profiaiandusele keskendunud firma Top Green müügijuht Timo Annuk: „Automaatset kastmissüsteemi soovivad oma kasvuhoonesse eelkõige inimesed, kes käivad kaheksast viieni tööl. Valida saab automaatse tilk- või imbkastmissüsteemi vahel ning valik sõltub kasvatatavast kultuurist. Kui imbkastmisvoolik paigaldatakse enamasti peenrasse, siis tilguti suunatakse taime juurde, keda tilkhaaval kastetakse. Enamasti eelistatakse tilkkastmissüsteemi, mis valitakse kasvuhoone suurust ja taimede arvu arvestades. Aiavoolikuga veetakse vesi kasvuhoone juurde, vahele pannakse patareitoitel kell ning vastavalt tsüklitele kastetakse. Või kogutakse kasvuhoone katusele langenud vihmavesi maa sees olevasse mahutisse, kust tänu väikesele basseinipumbale saabki kasta.“

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid