Kõigepealt peaks välja mõtlema, mis värve ja mustreid toas näha soovitakse. "Inspiratsioone võib leida nii tapeeditootjate kodulehtedelt kui ka Pinterestist. Mõtle, mis materjalist tapeet olla võiks: kas oluline on selle hingavus, puhastatavus või naturaalsus," ütleb Skandi Sisustus OÜ Muster sisustussalongi tootejuht Liisu Lehari.
Väikesed ruumid paistavad suurematena, kui seinad ja laed on heledates toonides. Suured ruumid muutuvad hubasemaks tumedate tapeetidega. Mustrite või värvidega on võimalik korrigeerida ruumide proportsioone, paigaldades näiteks otsaseintele teist värvi tapeedi. Püsttriip teeb toa kõrgemaks. Suur muster pääseb mõjule vaid suurtel seintel, väikeses ruumis piirdu väikesemustrilise tapeediga.
Tapeedivalikul soovitab maaler Helen Vaheri mõelda, kes on ruumi kasutajad. „Ega nad juhuslikult šokolaadiste ja mustikaste kätega mööda seinu ei käi? Nii on närvesäästev valik samet-, tekstiil-, foto-, metall- ja muu eksklusiivne tapeetimine mõned aastad edasi lükata. Samuti roo- ja korktapeet. Seinas võrratud, tihti ka kallid tapeedid ei salli eriti käperdamist ega talu niiskust,“ teab ta.
Kui elukorralduses tuleb ette vajadus niiske lapiga seinalt midagi ära pühkida, on mõistlik eelistada puhastust taluvat vinüültapeeti, mis alati ei sobi allergikutele. „Tervislikkust silmas pidades sobib eluruumidesse vana hea pabertapeet – allergiavaba, ökoloogiline ja mõistlikult hinnastatud,“ lisab ta.
Tapeete pannakse vannituppa ja kööki, kattes neid kas laki või klaasiga. Tapeedi seinas püsimist soosib hea ventilatsioon.
"Kvaliteet alati loeb! Peab alati meeles pidama, et head ja kvaliteetsed tooted on enamasti tellimisel. Tänapäeval ei pea inimene leppima ehituspoodides esitletud suvalise ja kehva tapeedivalikuga. Mõistlikum on ikka tellida salongist omale meelepärane tapeet,“ lisab Dmitri Smirnov viimistlussalongist FIESTADESIGN. Smirnovi sõnul saab kuldsete kätega isetegija paigaldamisega kenasti hakkama või siis tasub selle töö tegemiseks kutsuda kogenud spetsialist.
Lehari soovitab tapeedinäidiseid kindlasti vaadata loomuliku valguse käes: kui vähegi võimalik, võiks kataloogi või tapeedinäidist koju kaasa paluda, sest kaupluse ja koduse toa valgus võivad üksteisest kardinaalselt erineda. "Kataloogist tapeedinäidise vaatamisel tuleks kataloog tõsta püstiasendisse, eriti läikivate tapeetide puhul, kuna valgus võib tapeedi pinnal väga erinevalt mängida ning lõpptulemus jääda ettekujutatust sootuks erinev," lisab ta.
Kuidas seina?
Smirnov toob välja, et ilusa tapetseeritud toa saamiseks on kolm lihtsat sammu: "Aluspinna õige ettevalmistamine; kvaliteetne tapeet ja õige paigaldamine."
Tapetseerimiseks on vaja: tapeetimislaud, liimi jaoks ämber, veeämber ja puhas suurem svamm, murtavate teradega nuga, lood, harilik ja pikk pahtlilabidas ning redel.
Tapeeti ostes jälgi tapeedietiketil olevaid märgiseid: veekindlus ehk pestavus, valguskindlus ja mustrisammu suurus. Lisaks on etiketile märgitud tootekood ja partiinumber ning paigaldusmeetod. Juba üle 20 aasta siseviimistlust teinud Kaido Klokman soovitab tapeeti ostma minnes üle vaadata tapeedi etiketil, et kõikidel rullidel oleksid ühesugused tootmisliini numbrid – kui ei ole, siis võib olla tooni erinevusi ja seda ei pruugigi näha enne, kui tapeet on seinas.
Mustriga tapeedi puhul tuleb vaadata mustri sammu ja selle järgi kokku panna. "Mustri samme on erinevaid alates 20 cm kuni üle 5 tapeedipaani," jagab Klokman kogemust.
Sobiva tapeedikoguse saab välja arvutada juba kodus. Levinuim tapeedirull on kas 53 cm või 56 cm lai ja 10 m pikk.
Kui toa kõrgus jääb 2,4–2,9 m vahele, siis rusikareegel on (arvestades mustrisammuga), et ühest tapeedirullist saab 3 paani. Kindlasti on Lehari sõnul oluline meeles pidada, et tapeedi koguse leidmisel ei võeta aluseks seina üldpinda, vaid arvutatakse välja vajaminev paanide hulk, kasutades seina kõrgust ja laiust.
Eeltöö, eeltöö
Enne tapeetimist jälgi, et kõik eeltööd oleksid korrektselt tehtud. "Tapeeditav aluspind peab olema sile ja tolmuvaba ning kruntvärvitud. Kui pahteldamine tundub liiga suure tööna, siis osta rullpahtlit ehk alustapeeti. Tegemist on tugeva valge tapeediga, mis peidab väiksemad augud ja ebatasasused ning ära jääb ka väsitav lihvimine," ütleb Lehari.
Uut tapeeti ei tohi panna vana tapeedi peale, sest keegi ei tea, kuidas vana liim ja uus liim omavahel reageerivad ja nii võib uus hoopiski seinast alla vajuda või hakata lokkima. Lisaks võib vana tapeedi muster uuest läbi kumama hakata.
Tumeda tapeedi puhul on hea, kui seinal on paanide ühenduskohad värvitud võrdlemisi sarnase alustooniga. "Eriti professionaalse tulemuse saavutamiseks võib ka tapeedirulliotsad spetsiaalsete kriitidega ära värvida. Nii elimineeritakse võimalus, kui paanid ei ole ideaalselt üksteisega kõrvuti, et valge alussein või tapeediäär jääb välja paistma," lisab Lehari.
Lihtne on alustada tapeetimist nurgast, kuid kui soovite, et tapeedipaanid oleksid seinas sümmeetrias, siis soovitab Lehari tapeetimist alustada seina keskelt. Nii jäävad nurkades paanid võrdse laiusega.
Enne paigaldamist veendu, et kõik rullid on ühest partiist ning et tapeedil ei esine defekte, värvipraaki, toonivahesid. "Kui ilmneb varjatud tootmisdefekte, siis tagasta kogu praak koos etikettidega poodi tagasi. Samuti jäta paigaldus pooleli, kui avastad defekti paigalduse käigus, ning võta ühendust poega, kes saab anda täpsemad juhised edasi tegutsemiseks," soovitab Lehari.
Kui tapeedil on mustrisamm, siis lõika paanid enne välja, jättes üles ja alla mõnesentimeetrise varu. Nii saab vältida lae ja põranda võimalikke ebatäpsusi. Kui tegemist on fliistapeediga, kus liim kantakse seinale, siis võid seda tapeeti ka otse rullist paigaldada, kui tapeedil puudub mustrisamm. Siiski tasub meeles pidada, et kuiva fliistapeeti on palju lihtsam ja täpsem mõõtu lõigata kui liimist läbiimbunud tapeeti.
Liimi võib seinale või tapeedipaanile kanda nii rulli kui ka pintsliga, kuidas endal mugavam tundub. "Üldiselt rulliga kandub aluspinnale natuke vähem liimi kui pintsliga. Oluline on jälgida, et kasutatakse tapeedi aluspinnale sobivat liimi,“ rõhutab Lehari.
Vaher soovitab esimeseks tapeetimiseks valida nn liim seinale variantide hulgast, sest need lasevad end kauem korrigeerida kui liim paberile tüüpi tapeedid.
"Puhas rätt liimijääkide pühkimiseks on algajal kindlasti vajalik. Tapeedipanek on hea ja teraapiline päevatöö. Õhtuks on tulemus silmaga näha," jagab ta õpetussõnu.
Igasugune tapeedi pinnale sattunud liim tuleb eemaldada puhta niiske käsnaga kohe! Kindlasti ei tohi tapeeti (eriti samet- ja naturaalset) tugevasti paanide ühenduskohtadest hõõruda, sest nii tekivad defektid.
Ära jäta vahele väikeseid piirkondi, näiteks akende ja uste ümbruses, vaid kleebi järjest. Nurkades murra paani täies pikkuses, paani üks serv peaks ulatuma üle nurga vähemalt 2 cm ja seejärel tee läbilõige. Uue paaniga alusta läbilõike juurest.
Kindlasti võiks professionaalile jätta laiade erimõõdus seinakatete ja naturaalsetest materjalidest tapeetide paigalduse. "Mõnel juhul läheb isegi neil kellegi abi vaja, nt kui tegemist on väga laia paaniga. Kui ostad kalli tapeedirulli, tasub investeerida ka heasse paigaldajasse, tänu kellele jääb tulemus ilus mitmeks aastaks," lisab Lehari.
Klokmani sõnul on õrnad paber- ja samettapeedid, neid tuleb svammiga puhastada. Liimi ei tohi ka liiga palju panna, kuna siis muutub tapeet üleliia pehmeks ja võib paigaldamise käigus katki minna. Fliistapeet üldjuhul ei veni ja ka vahesid ei kuiva sisse.
Ruumis ei tohi olla tõmbetuult ega liiga soe, kuna siis tekkib kiirkuivamine ja tapeet võib lahti tulla või vahed sisse kuivada.
"Esimene paan tuleb panna loodi ja kontrollida ka järgmist paani loodiga, et terve sein jookseks loodis," lisab Klokman.
Milliseid oskusi on vaja, et tapeeti panna? "Kannatlikkust, ja abielupaarid ei tohi koos panna, lähevad riidu," teab Klokman.
Lehari toob välja, et materjalide järgi võib tapeedimaailma jagada neljaks: pabertapeet, fliistapeet, vinüültapeet ja naturaalsest materjalist seinakate. Kõige suurem erinevus nende vahel ei ole niivõrd koostis kui hoopis paigaldusmeetod.
Paber
Pabertapeet on kõige klassikalisem. Aluspõhi on pabermassist, mille peale trükitakse mustrid. Paigaldusel kanna liim kindlasti paani taha ja kasuta pabertapeedile mõeldud liimi. Keera ettevaatlikult mõlemad paani otsad keskele kokku, liimitud pind seespool. Lase paar minutit seista. Keera paani ülemine pool lahti ja kinnita selle ülemine äär seinale. Enne kui keerad lahti paani teise poole, veendu, et ülemine äär on absoluutselt sirge ja silu käsnaga paan sirgeks.
Fliis
Fliistapeet ehk Smartpaper või non-woven on Lehari sõnul hetkel tapeeditootjate lemmik. Selle tapeedi puhul on paberimassi segatud kangakiud, mis ei muuda tapeeti mitte ainult tugevamaks, vaid ka palju lihtsamini paigaldatavaks. „Paigaldusel tuleb liim kindlasti kanda ainult seinale ja kasutada fliistapeedile mõeldud liimi,“ lisab ta.
Fliistapeedi puhul kanna liim seinale iga paani kohta 15–20 cm laiuse varuga. Nii ei määri eelmist paani ära, kui liimi lisad. Pane kuiv ja puhas paan liimitud seinale. Silu svammi või spetsiaalse tapeetimisrulliga. Vajadusel lõika ülemine ja alumine serv parajaks. Lae ja sokliliistu juurest on tapeedijoonlaua ja murtavate teradega noa abil lihtne lõigata.
Fliistapeedile liimi kanda ei tohi, kuna nii venib tapeet liigselt välja ega pruugi seinas enam tagasi tõmmata.
Vinüül
Vinüültapeedi aluspind on üldjuhul kas paber- või fliistapeedi põhjal, aga pealispinnale on kantud natuke tugevam ja vastupidavam kiht, mis muudab tapeedi hästi puhastatavaks. Seetõttu armastatakse vinüültapeete kasutada kohtades, mis võivad kiiremini määrduda, nt esik. "Tänapäeval ei tasu karta, et vinüültapeet on täis keemiat. Peaaegu kõik tootjad toodavad tänapäeval A+ kategooria tapeete, mis tähendab, et nad on lenduvate keemiliste ühendite vabad," selgitab Lehari. Ka alguses õrnalt tuntav n-ö vinüüline lõhn kaob üldjuhul paari päevaga pärast paigaldust. Hingavuse poolest jääb see paber- ja fliistapeedi omadustele siiski alla. Liim tuleb kanda tapeedialuspinnale, kas paanile või tapeeditavale seinale, vastavalt juhendile.
Keskkonnasääst on moes
Tapeedimaailmas tõstab pead naturaalsus ja keskkonnasäästlikkus. „Inimesed on väga teadlikud oma jalajäljest ja aina enam soovitakse kasutada materjale, mis on keskkonnale säästvamalt toodetud ja võimalikult ökokoostisega. Siin tulevadki mängu naturaalsetest materjalidest seinakatted. Antud tapeetide puhul on naturaalne pealispind kantud üldjuhul fliisipõhjale,“ ütleb Lehari. Naturaalsete materjalide kitsaskohaks võib pidada nende puhastatavust ja paigalduskeerukust – ta soovitab alati kasutada professionaalsete paigaldavate abi.
Üks erilisemaid naturaalsete seinakatete tootjaid on Belgia firma Omexco. Tehase katusel olevad päikesepaneelid varustavad tehast peaaegu kogu vajamineva energiaga. Alusmaterjalid ja värvid ei sisalda kahjulikke keemilisi ühendeid ning lisaks tavalistele trükimeetoditele kasutavad nad palju käsitööd, mis teevad iga tapeedipaani unikaalseks. Nende materjalivalikust võib leida nii linaseid tekstiilikiude, merikarbi kui ka banaanipuu kooretükke, vesiroosi ja raffiapuu kiude.
Loe juhist
Kõige suurem viga, mida tehakse, on paigaldusjuhiste läbilugemata jätmine. "Anname ju need kaasa põhjusega. Aastatega on paigalduses nii mõndagi muutunud ja tehnikad, mida kasutati paarkümmend aastat tagasi, võivad nüüdseks juba aegunud olla," ütleb Lehari.
Tihtipeale ei jälgita, mis suunas rullist muster tuleb (antud märge võib, aga ei pea olema etiketil) ja nii võibki juhtuda, et linnud lähevad seina “jalad taeva poole”.
Lisaks on tavapärane, et kasutatakse valesid liime.
Ühevärviliste tapeetide puhul ei märgata etiketil märki, mis tähistab paanide vahelduvsuunas paigaldust. „Kui seda märki eirata, tekivad paanide ühenduskohtadesse tumedamad laigud ja triibud, mis näevad välja kui defektid,“ lisab Lehari.
Klokmani sõnul on tüüpiline viga, et paan lõigatakse liiga täpse pikkusega. „Tuleb jätta varu ülevalt ja alt ca 25 mm, juhul kui pika sirge seina keskelt hakkab viltu kiskuma, siis varu osa ülevalt või alt korvab selle ära ja saab lõpuni panna,“ lisab ta.
Kõverale seinale eelista värvi
"Rullina müüdava tapeedi panek kõverale seinale on igal juhul peavalu, sest näiteks paanide servad ei pruugi sugugi kokku minna. Ka kõverate, sisse ja välja jooksvate nurkadega tuleb tapeeti pannes häda vaid juurde," selgitab Vaher.
Kui silmaga nähtavalt kõverat ruumi värvida ei tahaks, siis parim tapeet on vedel tapeet. Võimlemist on ja esimesed peotäied võivad algaja ka vanduma panna, kuid tulemus jääb isegi esimesel korral ja lainelisel seinal kaunilt luksuslik.
See on soe, helisummutav, vigastusi kergelt parandada lubav seinakate. Kahjuks ei ole lihtsalt puhastatav. Vaheri sõnul saab vedeltapeedi täiesti puhtaks, kui määrdunud ala lahti leotad ja kõlbmatu osa eemaldad ning katad seina uue seguga.
Erinevad tapeeditüübid
Pabertapeet on traditsiooniline ja ühtlasi kõige levinum, selle aluspõhi on kaetud valgust mitteläbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist.
Easy-up- ehk fliistapeet on tugevdatud aluspõhjaga tselluloosi- ja polüesterkiudu sisaldav väga lihtsasti käsitsetav nn hingav tapeet.
Tekstiil- ehk kangastapeetidega on seinu kaetud juba sajandeid, kasutatakse villa, džuuti, puuvilla, siidi, lina ja kunstkiude.
Flokk- ja samettapeedile on sametiste kiududega moodustatud matile või metalselt läikivale pinnale muster.
Vinüültapeet on keemiatööstuse produkt, mistõttu ökoloogilised sageli selle tapeedi puhul ei kehti, selle eeliseks on keskmisele tarbijale vastuvõetav hind.
Bambus- ehk rootapeedid kujutavad endast seinakattematerjale, kus värvitud paberist aluspaanile on kleebitud erinevaid looduslikke materjale nagu bambus-, sisali- ja džuudikiude ning muid kõrrelisi.
Korktapeedi dekoratiivne korgikiht valmistatakse Vahemere-äärsetel aladel kasvava korgitamme koorest. See on tervisesõbralik seinakate.
Vedeltapeet on puuvilla, tselluloosi, mineraalide ja siidikiudude mass, mille segamisel veega saadakse naturaalne antistaatiliste ja heli summutavate omadustega, hingav ning pehme seinakattematerjal.
Fototapeet trükitakse vinüülile või satiinile, mille aluseks on sünteetiline fliseliin, aga ka tekstuurpealispinnaga kvaliteetpaberile.
Metalltapeedi aluspõhjaks on kas paber või fliseliin, pealmine kiht on teostatud alumiiniumfooliumist.
Millised on tapeedi trendid?
Liisu Lehari, Skandi Sisustus OÜ tootejuht
Maksimalism. Julged sügavad ja tumedad värvid ning suured mustrid on kindlasti ühed tähtsamad märksõnad sel aastal. Miksi erinevaid materjale, värve, mustreid ja tekstuure.
Suured julged lillemustrid. Mida suuremad ja uhkemad lillemustrid, seda parem.
Eksootika ja džungel. Troopika ja palmid on juba nii mõnigi aasta trendina tipus püsinud. Sel aastal leidub nii klassikalisi palmilehti kui ka natuke üle võlli džunglit, kus lehtede vahelt piiluvad kelmikad loomad ja linnud oma erksavärvilistes kostüümides. Tõusuteel on ka erinevad loomamustrid.
Peen geomeetria. Sel aastal on moes pigem väga peene joonega geomeetria, mis toob hetkega tuppa graatsilisust, luksust ja korrapära.
Pehme metallik. Metalne värv ei ole enam ainult ülimodernse kodu märksõnaks. Tagasihoidlikum metalne helk toob valguse kogu ruumi. Eriti trendika kombinatsiooni saab, kui kasutada metalsete detailidega geomeetrilist tapeeti. Natuke hallikashõbedast tooni loob luksuslikuma ja müstilisema mulje.
Pilttapeedid. Ka need jätkavad oma võidukäiku. Populaarseteks teemadeks on suured lilled, troopika, 3D-efektiga pildid ja laiuvad panoraamid. Inimesed otsivad aina enam lihtsaid viise, kuidas ruumi suuremaks muuta. Linna- ja metsavaated annavad ruumile selle vajaliku sügavuse ja lõpmatuse efekti.
Marmor ja puit. Sel aastal on väga populaarsed erinevad imitatsiooniga tapeedid, eriti just marmori ja puidu jäljendamine. Kui marmoriga saate luua luksuslikuma mulje, siis puiduga just tagasihoidlikuma maakodu tunnetuse.
Naturaalsed materjalid. Öko ja naturaalne on märksõnad, mis ümbritseb meid igas valdkonnas, mistõttu ei jää puutumata ka tapeeditööstus. Too loodus tuppa, kasutades naturaalsetest materjalidest toodetud seinakatteid nagu näiteks bambus, kork, siid, lina, erinevad kõrrelised ja lausa puiduspoon. Kui naturaalsed materjalid tunduvad ebapraktilised, siis väga palju leidub vastava imitatsiooniga tapeedidisaine.