Kuu linnadele jätkuks elektrit, kuid mitte vett

Ajakirjas Frontiers in Space Technologies avaldatud analüüs näitab, et isegi helde hinnang Kuu veevarudele ei võimaldaks suurt elanikkonda kuigi kaua ülal pidada.

Kuu pooluste lähedal leidub kraatreid, mille põhja pole päikesevalgus ulatunud ligi neli miljardit aastat. Neis alla 110 kelvini jahtunud „külmalõksudes” säilib asteroidide ja komeetidega Kuule jõudnud jää: sublimatsiooni tõttu kaoks sellest miljardis aastas vaid millimeetrine kiht. Varasemate hinnangute järgi võib Kuu poolustel olla kuni miljard tonni vett, kuid uuemad uuringud peavad tõenäolisemaks vaid umbes 34 miljonit tonni.

Elektrist seevastu puudust ei tuleks. Kraatrite kõrged servad on peaaegu pidevalt päikesevalguses ning kilomeetrikõrgused vertikaalsed päikesepaneelirajatised võiksid toota keskmiselt umbes kolm gigavatti. Miljoni elanikuga Kuu linn vajaks koos tööstusega ligikaudu 2,1 GW. Suurema asustuse puhul saaks päikeseenergiat täiendada tuumareaktoritega.

Vett vajataks joomiseks, hügieeniks, hapniku tootmiseks ja eelkõige toidu kasvatamiseks. Uuringus eeldati kokku 500 tonni vett inimese kohta aastas. Kui kasutada lähtekohana miljardit tonni ning vett mitte ringlusse võtta, kulutaks miljon inimest varu umbes kahe aastaga. Rahvusvahelises kosmosejaamas saavutatud 98-protsendise taaskasutusega jätkuks sellest sajandiks. Sajale tuhandele elanikule piisaks samast varust ligikaudu tuhandeks aastaks.

Tegelik olukord võib olla märksa karmim. Kui Kuu ligipääsetav veevaru on vaid 34 miljonit tonni, kahaneksid kõik tähtajad umbes 30 korda. Pealegi ei pruugi regoliidiga segunenud jääd täielikult kätte saada. Tuhande või isegi kümne tuhande elanikuga asula võiks toimida sajandeid, kuid miljonilinn ammendaks varud kiiresti.

Lahenduseks võiksid olla tõhusam veeringlus, vett säästev vertikaalpõllumajandus ja vähese lihaga toit, vee toomine asteroididelt või seni avastamata sügavamate jääkihtide leidmine. Praegused mõõtmised ulatuvad enamasti vaid mõne meetri sügavusele, kuigi Kuu pude regoliidikiht võib olla kümneid meetreid paks. Teadlaste sõnul tuleb uusi veevarusid otsida enne, kui hakata kavandama suurejoonelisi Kuu linnu. Sama tähtis on kokku leppida, kes piiratud varusid kasutada tohib: põhimõte „kes ees, see mees” ei sobi jätkusuutliku Kuu-asustuse aluseks.