Vastavad Elektrumi tegevjuht Andrus Liivand ja Eesti Energia Eesti turu jaeäri juht Ester Ausmees.
Kuidas prognoosida oma kulutusi ja valida enda jaoks ökonoomseim müüja?
Et mõista elektritarbimise ökonoomikat, tuleks esmalt selgeks teha abc:
Milline on minu (korteri, eramu, korteriühistu, ettevõtte) elektritarbimise profiil, st kui palju on tarbimine päeval, palju öösel ja kui palju täpsemalt tundide lõikes?
Kui suurel määral soovin üldse osaleda oma tarbimise juhtimises?
Kas soovin ka ise hakata elektri väiketootjaks?
Esimesele küsimusele aitab leida vastuse elektrimüüja, kahe järgmise küsimuse puhul peab tarbija ise otsustama. Igaüks neist elementidest mõjutab lõppkokkuvõttes elektrienergia kogukulu.
Alates elektrituru avanemisest ei ole Eestis enam ühesugust elektrihinda kõigile – erineva tarbimisega klientidel on erinevad hinnad. Niisiis ei saa teha üldistusi, et üks müüja on kallim ja teine odavam. Sel põhjusel ei maksa elektrimüüjat valida üksnes sõprade kogemuste, leheartiklite ega hinnaportaalide põhjal. Kui soovid osta avatud turul elektrit targalt, tuleb hinnapakkumised igalt müüjalt siiski ise võtta ning selle info põhjal oma otsus kujundada.
Üldiselt on soovitav elektrilepingut ja -paketti üle vaadata siis, kui tarbimine muutub suures mahus või kolitakse. Eesti Energia jälgib ka jooksvalt oma klientide tarbimismuutusi ning annab märku, kui muudatus oleks kliendile mõistlik.
Mugavat tarbijat eriti ei huvitagi, kui suur on tarbimine, millal täpselt tarbitakse ja mis tarbib, ning ise tootjaks hakkamine ei tundu ka eriti ahvatlev, kuna see on liiga kulukas kas ajaliselt või rahaliselt või siis näiteks korteris elades ei olegi teemaks. Sellisele kliendile piisab ka täiesti teadmisest, et kuuarve on enam-vähem talutavas suurusjärgus.
Vastandina on ökonoomika teisel poolel täiesti teadlik tarbija, kes valmis investreerima nii oma aega kui raha, et saavutada maksimaalne kulude kokkuhoid. Seega pelgalt erinevate pakkujate elektripakettide võrdlemine ei pruugi anda soovitud tulemust, küll aga tasub kindlasti küsida nõu kõikide nende teemade osas.
Millised on peamised elektrienergia lahendused ja pakettide erinevused?
Laias laastus jagunevad elekripaketid kaheks: börsihinnaga paketid, kus elektrihind muutub iga tund, ning kuni kolmeks aastaks fikseeritud hinnaga paketid. Börsihind näitab alati minevikku ja tuleviku hinnamuutuse risk jääb ostja kanda ning vastupidi, fikseeritud hindade puhul võtab kogu hinnariski elektrimüüja.
Vahetult pärast elektrituru avanemist osutus elektrimüüjat vahetanud tarbijate seas populaaseks börsipakett, suuresti aitas sellele kaasa üldine hindade langemise trend elektri hulgiturgudel, mis aga tänaseks on võtnud hoopis teise suuna: põhjamaade elektriborsi Nord Pool andmetel kujunes 2018. aastal Eesti piirkonna keskmiseks börsihinnaks 47 eurot megavatt-tunni kohta, kasvades aastaga 42%, mis on kõrgeim Nord Pool spot hindade tase viimase 8 aasta jooksul.
Elektri börsipakettides toimub hinnastamine tunnipõhiselt – s.t NordPool elektribörsi vastava tunni börsihinnale liidetakse elektrimüüja fikseeritud müügimarginaal ning tulemus korrutatakse ühes tunnis tarbitud elektri kogusega. Selline variant ongi kõige kasulikum neile, kes soovivad ise aktiivselt osaleda oma tarbimise juhtimises ning on võimelised suunama elektritarbimist odavama börsihinnaga tundidele (tavaliselt öötunnid). Sellele aitavad kaasa ka erinevad targa kodu seadmed ja lahendused, mis muutumas aina rohkem ka tavatarbijatele kättesaadavaks ja taskukohasemaks.
Paketti valides võta aluseks tarbimismaht ja -harjumus! Kui elad näiteks korteris ja igakuine elektriarve ilma võrgutasudeta on alla 50 euro, on kasulikum valida pigem fikseeritud elektrihinnaga pakett. Kui elad suuremal elamispinnal ning igakuine elektriarve võrgutasudeta on üle 50 euro ja kui on seadmeid, mille tööaega saad ja tahad vastavalt börsihinna muutumisele mõjutada, on sobilikum muutuva hinnaga pakett. Börsihinnaga võidab klient, kes aktiivselt hindu jälgib ja oma kodust tarbimist sellele vastavalt korrigeerib.
Fikseeritud hind on kulude prognoosimisel mugavam lahendus. Pealegi näitavad elektrienergia tulevikuprognoosid jätkuvalt aeglast, kuid kindlat elektrihindade tõusu, ka taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandumine ühtsesse energiasüsteemi tähendab hetkehindade kõikumise kasvu tulevikus. Ostja hinnariske aitab maksimaalselt maandada vaid fikseeritud hinna valik. Elektrumi eraklientidel on võimalik valida kuni kolmeaastane fikseeritud hinnaga lepinguperiood (äriklientidel võib see olla ka pikem).
Kuidas rikete vastu kindlustada?
Eesti Energia värskeim pakett Võrdne sobib igasuguse tarbimismahu puhul; selle elektriarve on alati ühesuurune – nii ei pea muretsema, kas arve tuleb näiteks külma tõttu tavapärasest suurem. Selle paketiga antakse tasuta kaasa ka elektriseadmete ja -rikke kindlustue, mis katab ka äikese ja voolukõikumise põhjustatud kahju.
Elektrum pakub koostöös If Kindlustusega elektripakette koos elektriliste riskide kindlustuskaitsega, sest ka hästi toimivas jaotusvõrgus tuleb aeg-ajalt ette ootamatuid elektrikatkestusi ilmastikuolude, liinivigastuse või alajaamade tehniliste rikete tõttu. Pahatihti tuleb tarbijale üllatusena, et elektrivõrguettevõtja ei pruugigi võtta vastutust ootamatutest riketest tingitud kõrvalekalletest elektrivarustuses.
Kui suur võib n-ö musta stsenaariumi korral olla tarbija rahaline potentsiaalne kahju, kui ta jätab laiskusest, mugavusest, oskamatusest või teadmatusest endale sobiva paketi valiku tegemata ja laseb elektrimüüjal tegutseda vanal viisil?
Pigem saame rääkida saamata jäänud kasust, kui klient tahaks oma tarbimist soodsamale tunnile ajastada, aga on fikseeritud paketis, kus ajastamine arvele mõju ei avalda. Elektrimüüja valimata jätmisel ei jää tarbija elektrita, vaid jääb üldteenusele. Sellisel juhul puudub kliendil aga kindel elektrileping, mistap ei ole mõlemapoolselt kinnitatud lisatasud ja / või tariifid. Elektriarvest on elektrienergia osa 1/3, ülejäänud 2/3 arvest moodustavad erinevad võrgutasud, elektriaktsiis ja taastuvenergiatasu.
Suurem jagu tarbijaid on sõlminud võrgulepingu, aga jätnud elektrilepingu sõlmimata. See tähendab, et klient liigub automaatselt üldteenusele. Üldteenus tähendab seda, et klient saab küll elektrilepinguta elektrit tarbida, kuid elektrihind kujuneb kliendist sõltumatult – hinda mõjutab kõigi üldteenusel olevate klientide tarbimine ning hinnale lisandub Konkurentsiameti määratud marginaal. Elektrimüüjat on alates elektrituru avanemisest vahetanud vaid iga kuues tarbija, kuigi tehniliselt ei ole takistusi – seda on võimalik teha kõigi sidevahendite kaudu isenteenindusportaalis vaid mõne minutiga.
Kui soovin olla ka tarbimises kekkonnasäästlik, siis millised on võimalused rohelise elektrinergia ostuks, kuidas seda teha? Millised on hinnavahed fossilse elektrienergiaga?
Üleminekuks 100% taastuvatest allikatest pärit elektrienergiale (peamiselt vee-, tuule-, päikese- ja bioenergia) tuleb vaid soovi avaldada ja valida rohelise energia pakett. Taastuvallikatest pärinevat elektrienergiat saab valida nii fikseeritud kui ka börsihinnaga pakettidele. Tänaseks tarbib 100% taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit ligi 12 000 Eesti Energia klienti ning see number on paari aastaga kasvanud kolmekordseks.
Lisaks on nii kodumajapidamistel, korteriühistutel kui äriklientidel võimalik hakata ka ise taastuvenergia tootjaks, paigaldades majapidamisse näiteks päikesepaneelid ning müüa omatarbest ülejääv elektrienergia tagasi võrku, sõlmides elektrimüüjaga vastava tagasiostu lepingu.
Levinud müüt on, et roheline energia on kallis. Kiire arvutus aga näitab, et selle kilovatt-tunni hind on keskmiselt vaid 4–5% kallim kui fikseeritud hinnaga tavapaketis. Mediaantarbimisega elektrikliendil, kes tarbib umbes 1,7 MWh elektrit aastas, on hinnaerinevus ainult 50 senti kuus. Kuid positiivne mõju keskkonnale on suur!
Mis vahe on võrgupakettidel?
Elektrilevi elektrit ei müü, vaid osutab võrguteenust. Iseteenindusest www.elektrilevi.ee saab kontrollida võrgupaketi valikut, süsteem soovitab lähtuvalt varasemast tarbimisajaloost soodsaimat võrgupaketti. Sealt võib ka vaadata, milline oleks erinvate pakettide puhul orienteeruv rahasääst.
Kuni 63 A võrguühendusega, väiksema tarbimisega kohtadele (eramud, suvilad, väiksemad ärihooned, korterid) on mõeldud hinnapaketid Võrk 1 ja Võrk 2. Neist esimene sobib, kui kasutada enamik elektrienergiat tööpäeviti ja päevasel ajal. Võrk 2 on paslik juhul, kui kasutada ligi pool elektrist öisel ajal või nädalavahetustel.
Võrk 2 kuutasuga hinnapakett sobib kasutamiseks keskmise tarbimisega kliendile.
Võrk 3 ja Võrk 4 hinnapaketid sobivad suurema tarbimisega kliendile: Võrk 3 juhul, kui elektrienergiat tarvitatakse põhiliselt tööpäevadel ja päevasel ajal, Võrk 4 siis, kui ligikaudu pool elektrienergiast kasutatakse öisel ajal või nädalavahetusel.
Peeter Liik, Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist