Optimaalne aeg hüperaktiivsus välja selgitada on enne kooliminekut. Hüperaktiivsete laste osakaal kooliastme tõustes kasvab. Kui algastmes on hüperaktiivseid üksikud, siis teisemeas on neid juba oluliselt rohkem. Seega tuleks selliste lastega tegeleda nii vara kui võimalik.
Kui probleem teadvustada ja sellega tegelda, võib õigeid meetodeid kasutades saada hüperaktiivse lapse tähelepanuhäire kontrolli alla – ta vajab stabiilsust. Lapse päevakava tuleks üles kirjutada, paigutada nähtavale kohale ning seda kindlasti järgida, sest kõik kõrvalekaldumised suurendavad lapse ärrituvust. Muutused tuleks lapsega läbi arutada ja lubadustest kinni pidada. Lapsele peab andma selgeid lihtlauselisi juhiseid. Vanemad peaksid keeldude-käskude-lubade suhtes olema ühel nõul – reeglid peavad käima kõigi kohta.
Tasub teada, et hüperaktiivsust suurendavad erandolukorrad, näiteks koolivaheaja- või nädalalõpujärgsed või -eelsed päevad. Ka häirivad neid olukorrad, kus vanemad on kauem kodunt ära või kodust on lahkutud tüli lahendamata.
Kui lapsel on diagnoositud ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire, tuleks kõigepealt lahendada ta tähtsamad käitumisprobleemid. Kui võimalik, peaks vanem läbima koolituse ja nõustamise ning vajadusel saama pedagoogilist toetust eripedagoogidelt.
Kõige viimasena tulevad abiks ravimid, mille jaoks tuleb Haigekassale kirjutada taotlus ning lisada sinna ka raviarsti põhjendus, miks on vaja selliseid ravimeid kasutada. Ravimid küll parandavad lapse toimetulekut ja õpivõimet, kuid ei õpeta teada uues olukorras toime tulema, selleks on hüperaktiivsele lapsele vaja eraldi psühhoteraapiat.
ATH sündroomiga lapsele pakutakse kesknärvisüsteemi stimuleerivaid amfetamiinrühma ravimeid ja selektiivseid noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoreid. Hankimaks ravimile soodustust, tuleb lapsevanematel täita hulgaliselt pabereid ning samuti pole need ravimid paljudele peredele hinna tõttu kättesaadavad.
