Katusekivid saad ise paigaldada. Tea nippe ja ohte

kodus.ee
Kivide paigaldamine ei ole iseenesest keeruline, kuid täpsust nõuab kindlasti just eeltöö. | Shutterstock

Hoolimata sellest, et katuse paigaldamist omal käel peetakse keeruliseks tööks, saab lahtiste kätega ehitushuviline ka ise kivid katusel paika.

Katuse paigaldamine ei olegi nii raske, kui arvata võiks. Ent tegemist on siiski keerulisema tööga, kui seda on näiteks tapeedi paigaldamine ja täpne planeerimine on ideaalse tulemuse võti. Sellegi poolest saab kivide paigaldamisega hakkama igaüks, kui järgida tootjapoolset paigaldusjuhendit ja küsida abi tehniliselt toelt. Bauhofi spetsialistid õpetavad samm-sammult, kuidas kogu tööprotsess välja peaks nägema!


Aluspinna puhastusest roovituseni
 

Esmalt tuleb eemaldada vanad kivid või muu vana materjal, mis katust katab. Edasi tuleb hoolikalt kontrollida katuse konstruktsiooni – aluskatet, sarikaid, tuulutusliiste, roovitust või laudist. Kui need on kahjustada saanud või vanad, tuleks mõelda nende vahetusele või parandamisele.

Aluskatted peavad olema piisavalt tugevad, et tagada paigaldaja turvalisus – libisedes peatab aluskate katusel olija kukkumast. Soovitame vaid armeeringuga aluskatteid alates 150g/m2.

Roovitus ise on horisontaalne puidust (soovitatavalt 50×50) konstruktsioon, millele kinnitatakse katusekivid. Vertikaalset konstruktsiooni nimetatakse tuulutusliistuks ning selle ülesandeks on katusealuse ventilatsiooni tagamine. Tuulutusliist paigaldatakse piki sarikaid aluskatte peale. Horisontaalselt paigaldatavate roovitise samm sõltub väljavalitud katusekividest ning katusekaldest. Kui roovitus on valmis, on aeg paigaldada katusekivid.


Kivide paigaldamine ja katuse turvalisus
 

Kivide paigaldamine ei ole iseenesest keeruline, kuid täpsust nõuab kindlasti just eeltöö. Kivikatuse paigaldamist alustatakse altpoolt, liikudes järjest ülespoole. Omavahel haakuvaid, interlocking-kivisid on hõlpsam paigaldada kui traditsioonilisi kivisid. Kivid tuleb roovitusele kinnitada spetsiaalsete kinnitusklambritega. Katuse eluea pikendamiseks kinnitatakse katuseräästa külge ka kõrgendusliist või linnutõke, mis takistab lindudel ja muudel väikeloomadel pääsu kivide alla aluskatet lõhkuma. Vaata ka teisi originaaldetaile, mis sisalduvad  katuse täispaketis.

Korralikul ja turvalisel katusel peab olema tagatud nõuetekohane turvalisus. Lumetõke, katuseastmed, käigusillad ja turvakonks on soovitatav paigaldada iga maja katusele – teie enese  turvalisuse huvides. Samuti võib korstnapühkija keelduda teie korstent puhastamast, kui katusel puudub korralik turvavarustus.

Katusehari, kus saavad kokku vähemalt kaks katuse poolt, on ilmastikule kõige vastuvõtlikum osa katusest. Korralikult tihendatud ja ehitatud katuse hari peab takistama lume, vee, lehtede ja muu sattumist katusekonstruktsioonide vahele. Samuti garanteerib õige lahendus hea tuulutuse katusekivide all, mistõttu roovitus ja aluskate “elavad” ka kauem.

Tihtipeale juhtub, et mõnele katuse sõlmele (kaldharjadele ja neeludele) ning korstendele tuleb leida erilahendusi. Kui katusel on neelud, vajate neeluplekki ning katusekive tuleb diagonaalselt lõigata. Ka siin on tähtis kõige õigesti tegemine. Vihmal, lumel, okstel ja lehtedel on erakordne oskus leida tee katusekivide alla, kui see vähegi võimalik peaks olema.

 

Valusad paigaldusvead. Väldi neid!
 

Kõige rohkem tuleb katuste puhul pöörata tähelepanu tihendustele ja tuulutusele. Arvatakse, et kui on paigaldatud hingav aluskate, siis ongi kõik vajalik juba tehtud ning katusealuse võib igast otsast kõvasti kinni lüüa.

Hingavaks teeb aluskatte tema omadus lasta läbi veeauru, mitte vett, aga selleks, et aur sealt läbi läheks, peab eksisteerima rõhk suunaga sooja poolt külma poole. Juhul kui pööning on külm, siis rõhku ei teki, kuna temperatuuride erinevus on niivõrd väike. Just seetõttu jääb pööning ummuksisse ja tuleb tekitada tuulutus. Kui spetsiaalset tuulutust ei looda, siis jääbki niiskus aluskattematerjalidesse ning seal võivad hakata arenema seenbakterid, hallitus ja muu.

Tuulutuse teemat peljatakse, sest kardetakse, et soe läheb välja. Eks maja tulebki vaadata tervikuna ning probleemid katuse, korstna või pööninguga võivad olla põhjustatud hoopis kütmisrežiimi muutumisest, näiteks kui lapsed on kodust lahkunud ja kõiki ruume enam ei köeta aktiivselt, või maja üldisest soojustamise tasemest.

Allikas: Bauhofi Meistriklubi

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid