Kaitse taimi talvise päikesepõletuse eest!
TM Kodu&Ehitus
Päikesepõletuse saanud elupuu. | Shutterstock

Talvine ere päike paneb igihaljastel taimedel lehtedes või okastes mahlad liikuma ja lehe või okka pinnalt vesi aurustub. Et taimed selle käigus kahjustada ei saaks, tuleb need varjutada.

Kui kogu aed on kaetud valge lumega, võivad paljud aiavõõrad inimesed arvata, et nüüd on aednikel käes puhkuseaeg. Kuid ka talvel on vaja aial silma peal hoida. Jaanuar ja veebruar on igal juhul ühed olulised kuud.

Juba jaanuarist on päikesevalgust enamasti rohkem ja ärkamise märke hakkavad näitama ka toataimed. Just siis tuleb mõelda kõigi talvist päikest kartvate taimede varjutamisele.
Sellisteks on igihaljad taimed nagu rododendronid ja erinevad okaspuud. Varjutuskangaga tuleb kindlasti katta igihaljad rododendronid, pukspuud ja ebaküpressid, Kanada kuused ‘Conica’, ‘Alberta’, ‘Globe’, ida-elupuu ja hariliku elupuu sordid, kadakad, jugapuud ja mõned kiviktaimla taimed nagu kivirikud, ibeerised ja liivateed. Varjutamist tahavad paaril istutusjärgsel aastal ka okaspuud, sest noorte puude juurestik on pinnapealne ja külmub kergesti läbi.
Esimesel kahel kevadel pärast istutamist tuleb ka elupuuhekk varjutuskangaga katta. Varjutamata noor elupuuhekk hukkub. Hiljem taimed aja jooksul kohanevad ja võivad ka iseseisvalt hakkama saada.
 

Talvine päikesepõletus
 

Kevadel kaotavad paljud igihaljad taimed oma ilusa rohelise värvuse justkui teadmata põhjustel. Põõsas või puu muutub pruuniks, kuivab ja lõpuks isegi hukkub. Päikesepaisteliste ilmadega soojendab päike okkaid ja lehti ning vesi hakkab nende pinnalt auruma. Kiirgust võimendab erevalge lumi, kust kiired tagasi peegelduvad. Kuna maa on külmunud ja juured ei saa sealt vett kätte, saavad okkad ja lehed põletada ning kuivavad. Võrasse jäävad mitmeks aastaks koledad pruunid laigud.

Kui päikesepõletus on väga tugev, võib taim isegi hukkuda. Varjutuskangas lükkab puu kasvuperioodi algust edasi ajani, kuni maa on juba sulanud ja juured saavad maast vett kätte.

Kui maapind kevadel sulab, on sageli juba hilja ja puude-põõsaste maapealne osa on lootusetult kuivanud. Päikesepõletuse eest saab aga iga aednik oma hoolealuseid kaitsta, seda tuleb teha vaid õigel ajal.
 

Igihaljaste ettevalmistamine
 

Puhasta okaspuud kuivanud okstest, tihedate vormide puhul puhasta puud-põõsad kuivanud, kõdunenud sodist. Igasugune surnud sodi okaspuudes võib põhjustada haigustekitajate levikut ja seente vohamist.

Kuiva sügise korral kasta oma igihaljad korralikult läbi. Arvesta, et ühe  meetri kõrguse kohta on vaja anda vähemalt 10 liitrit vett. On oluline, et puud-põõsad saaksid enne talve korralikult isu täis juua.

Kui hoolealuste seas on roomavaid või lamavaid okaspuu vorme, puhasta nende alune igasugusest kõdunevast sodist ja aseta võra alla kivikesi, et oksad oleksid liigniiskuse eest sügisel-kevadel kaitstud. Nii pääseb õhk võra all liikuma ja hallitusseentel ei ole võimalik vohada.

Okaspuuvormid, mis on teatud kujuga (kerad, püramiidid jne), võib talveks nööriga kinni siduda. Lumeraskus võib oksi laiali painutada ja kevadel avastate, et teie ilusad püramiid-elupuud on kaotanud võib-olla pool oma ilust.

Sügisel enne külmasid võib igihaljastele varju pakkumiseks torgata nende lähedale maa sisse kuuseoksi − need kaitsevad taimi päris hästi talvise päikesepõletuse eest. Vali kohevad kuuseoksad, mis on piisavalt tugevad, et need lumeraskuse all varjutatavale peale ei vajuks.
 

Varjutamise tarkused
 

Varjutamiseks on õige kasutada spetsiaalset varjutuskangast – need on õhku läbi laskvad tiheda võrguga sarnanevad kangad. Varjutuskangast on saadaval erineva tihedusega, nt 30%, 50% ja 70%. Protsent näitab, kui tihe on kangas ja kui palju see päikese eest kaitseb. Mida suurem on number, seda parem kaitse.

Varjutuskangas tuleb paigaldada hiljemalt jaanuaris, kui päike hakkab kõrgemalt käima. Kui maapind on külmunud, alustab päike igihaljaste talvist kiusamist. Kui talv saabub varakult, võib kanga peale panna ka varem, kuid mitte hiljem kui jaanuaris.

Mitte mingil juhul ei tohi varjutamiseks kasutada materjale, mis ei lase õhku läbi (kiled, katteloor jne). Sellised katted tekitavad puudele-põõsastele tihti rohkem kahju kui kasu.

Näiteks katteloori kasutades tekib olukord, kus varjutataval taimel hakkab üha erksamalt särava päikese käes üha kuumem. Ühesõnaga − panete oma hoolealuse sisuliselt saunalavale istuma, aga ei kasta seda kordagi. Nii küpsetate oma puukese või põõsa lihtsalt ära.

Alternatiivseid materjale võib kasutada juhul, kui on ehitatud kõrgem ja suurem sõrestik, nii et õhk pääseb liikuma. Sellisele sõrestikule võib panna vineeritükke või muid plaate. Valige kindlasti kõige heledamad materjalid!

Igasugune tume pind kipub hästi päikest neelama ja seega õhk selle all kuumeneb. Sellisele sõrestikule võib laduda ka kuuseoksi.
 

Päästa taimed lumekoorma alt
 

Talvel räsivad aiaasukaid ja tekitavad aias kahju ka tormid ja sulad. Kontrollige pärast tormi kindlasti aiataimede olukorda. Veenduge, et kõik varjutuskangad ja muud materjalid on oma kohal ja kinnitatud. Kui see nii pole, parandage viga kohe.

Vaadake, et torm poleks loopinud suuremate puude oksi väiksematele põõsastele ega puudele. Eemaldage igasugune risu kohe.

Kui õues on olnud korralik tuisk või lumesadu, vabastage liigse lumeraskuse alt kõik taimed, mis seda kanda ei jaksa. Eriti suur probleem on sulalumi, mis muutub väga raskeks ja murrab vaevata õrnemad puud, põõsad või surub need laiali. Mõned okaspuud (püstised vormid) vajavad raske lumekoorma eest kinnisidumist.
Kui on kasvuhoone või mõni muu väiksem majake, puhastage ka selle katus. Sulama hakkav lumi võib selle muidu lihtsalt lõhkuda.

Allikas: Alari Suurmets

Sarnased artiklid