Hea diivan kannatab nii lapsi kui loomi. Millise mööblikattega?

Kairi Oja
Paljud sünteetilised kangad on oluliselt lihtsamini puhastatavad ja mitmed neist mõeldud kasutamiseks ka niiskes ruumis. | OOT-OOT

Et diivan, ennekõike selle kate kaua ja kirkana teeniks, tuleb teha õiged valikud nii materjalis kui hoolduses.

Diivanikattematerjale on kolme tüüpi: kangas, kunst- ja naturaalnahk. Need jaotuvad omakorda kodukasutusse ja avalikku ehk ühiskondlikku ruumi sobivaiks materjalideks. Pole aga olemas universaalset kattematerjali, mis kestaks aastakümneid sellel roomanud beebide, närimishimuliste kutsikate ja teravaküüneliste kasside meelevallas muutumatuna. Isegi nahk annab alla.

Kodumaiseid skandinaavialiku disainiga kvaliteetseid käsitöödiivaneid tootva Oot-Oot Stuudio tegevjuhi, disainer Marko Ala arvates mängib diivan elutoas koguni nii suurt rolli, et kodu rajamisel tasub esmalt soetada diivan ja siis kõik muu sellest lähtuvalt.

"Tõenäoliselt on diivan üks kallimaid mööbliesemeid, seepärast tasub seda hoolikalt valida," ütleb disainer ja soovitab enne poodi minekut ära teha korralik kodutöö ja mõelda detailideni läbi, kes ja kuidas diivanit kasutama hakkavad. Ruumi peaks sel olema ju kogu perele.


Naturaalne või sünteetiline
 

"Meie kogemus kinnitab, et sõnal "naturaalne" on üpris suur mõju inimeste valikuile. Kui küsida kliendilt, kas naturaalne või sünteetiline kangas, kostub enamasti "naturaalne"," tõdeb Ala. Sünteetilised kipuvad aga tema sõnul olema vastupidavamad ja jaotuvad omakorda sõltuvalt otstarbest: "Paljud sünteetilised kangad on oluliselt lihtsamini puhastatavad ja mitmed neist mõeldud kasutamiseks ka niiskes ruumis. Naturaalsed kangad on reeglina raskemini puhastatavad ega pane kuigi hästi lemmikloomadele vastu. Samas, kvaliteetne villane kangas võib odavat sünteetikat vastupidavuses isegi ületada."

Kui pere on suur ja lapsi eri vanustes, tuleks sellega arvestada ka diivanikattematerjali valikul. Ka loomade vanus loeb – näiteks kassipoeg võib teha palju pahandust, täiskasvanud nurruja aga lösutab enamasti laisalt diivanil ning võib kattematerjali ähvardada vaid langevate karvade ja kohatise küüneteritusvajadusega.


Kangavalikul õpi kogemustest!
 

Kui aga vahetamist vajab olemasoleva diivani kate, peaks olema mõningane kogemus juba olemas ja tõenäoliselt sama valikut enam ehk ei tehta. Marko Ala märgib, et odavad kangad venivad enamasti kiiresti välja, lähevad topiliseks, määrduvad kergemini ning pole hiljem kuigi lihtsalt puhastatavad. Ta lisab, et odavamate diivanite puhul kipuvad ka materjalid olema odavamad. Nii kaotabki diivan kiirelt algupärase välimuse.
Veel etendab kangaste puhastamisel suurt rolli ka kanga tekstuur. "Suurema koega kangad on raskemini puhastatavad kui siledad-tihedad kangad," sõnab disainer ja soovitab erinevaid kangaid põhjalikult käega katsuda, sest kui diivan juba soetatud, on vahetamine tülikas.


Padjakatteid ära pese masinaga!
 

Diivanipatjade eemaldatavaid ümbriseid pesumasinas pesta Ala ei soovita, sest käetugede ja seljaosa kanga sel moel pesemine pole niikuinii võimalik – parem on kasutada pehmemööbli puhastusvahendeid ja jälgida, et komplektis oleks ka kaitsevahend, millega plekikoht pärast puhastamist uuesti töödelda, tagamaks puhastatud koha plekikindlus ka tulevikus. Alles suurema ja üldisema määrdumise puhul soovitab Ala pöörduda puhastusfirma poole.

Ja kui diivanil isegi on äravõetav kangas, on tark tähele panna, kas see üldse sobib masinas pesemiseks, sest sageli on ka eemaldatavaks katteks valitud kangas, mis ei kannatagi masinpesu. "Kangad võivad kokku tõmmata ja kuluvad pesumasinas oluliselt kiiremini kui lihtsalt kasutades. Ja pole kindel, et need enam korrektselt tagasi saab," hoiatab Ala.


Kvaliteeti näitab kanga vastupidavus

 

Kangaste valikul nimetab Nevotexi esindaja Kristiina Herem selgeimaks eristusviisiks martindale'i ehk vastupidavuse / tugevuse näitajat: "Üle 50 000 martindale'iga kangad on sobilikud avalikku ruumi. See ei tähenda, et neid ei võiks eluruumides kasutada." Ta lisab, et veel on kangaste puhul on oluline tulekindlus, eriti avalikus ruumis.

Kanga hinda mõjutab enim selle tooraine – kas tegu on kunstmaterjaliga või on see kootud loodulikust toormest, nagu lina, vill vms. Samuti mängib hinna juures rolli eelpool mainitud martindale: mida kõrgem näitaja, seda kvaliteetsem materjal ning kallim hind.

Kangatrendi "kuumim sõna" on Heremi kinnitusel praegu samet. "Tagaplaanile hakkavad jääma ajastute stiilis kangad. Ka restaureerimises kasutatakse järjest enam klassikalisi nüüdisaegseid materjale."
Alati ajatud on skandinaavia stiilis ühevärvilised klassikalised toonid, teab Herem. Samas soovitakse iga aastaga üha enam neid kombineerida värvikirevate kangastega, jättes diivani kanga tagasihoidlikuks, ent vürtsitades seda efektsete patjadega.

Heremi meelest ei tehta diivanikattematerjali valikul kuigi suuri vigu, kuid valearvestusi küll: "Levinuim on looduslike materjalidega mittearvestamine. Öko ja looduslähedane on moes, aga seejuures kiputakse unustama, et need materjalid eeldavad suuremat hoolt. Naturaalse materjali kulumine on selle eripära, mitte tegu pole kehva tootega."


Tutvu hooldusjuhendiga
 

Tänapäeva pehmemööbel ei kesta aastakümneid, nagu vanavanemate aegadel. Samas ju soovitaksegi kiiresti muutuvas maailmas ka eluruume kiiremas rütmis värskendada. Pehmemööbli eluiga aitab aga tublisti tõsta selle hooldus ja kaitse. Tavaliselt hakatakse diivanit hooldama, kui see on juba määrdunud, selle kaitsmisele varemalt kuigi suurt tähelepanu pööramata.

"On ju tooteid, millega töödelda uut diivanit, andes sellele määrdumise ennetamiseks kaitsekihi," tuletab Herem meelde. "Puhastamise puhul on oluline meeles pidada, et ühte kohta puhastada ei saa, sest isegi kui konkreetne plekk välja tuleb, asendub see nii-öelda puhtuseplekiga. Puhastada tuleb vähemalt määrdunud detail tervenisti, vahel ka terve diivan."
Väikelaste puhul on soovitav eelistada kergemini puhastatavaid materjale: kunstnahast katted näiteks söögilauatoolidel – neid on kerge puhastada. Kindlasti tuleks seejuures tutvuda materjali puhastamise tingimustega.

Päris loomakindlat kattematerjali ei ole Heremi sõnutsi olemas. "Riske aitab vähendada see, kui valida võimalikult väikese ehk madala koega materjal – sellesse looma küüs nii lihtsalt ei haaku."
Esmane "avariiabi" on kiire reageerimine, et tagada pleki mitteimbumine materjali kudedesse: eemaldada puhta niiske lapiga plekk nii palju kui võimalik ja siis järgida materjali hooldusjuhiseid, mida – uskuge – tasub kindlasti lugeda!

Sarnased artiklid