"Ma tahan anda inimestele võimaluse loodusega ühes rütmis hingata," ütleb peremees Igor, kui külalise avatud talude päeval väikesele ringkäigule viib. "Anda võimaluse kogeda elu ehedalt ja loomulikult nagu oli see sada aastat tagasi - mulle meeldib see väga. Tahaksin, et siia tulijatel tekiks huvi digimaailmast välja astuda ja nautida teistmoodi olemist," räägib ta.
Elulõngas püüab pererahvas just seda edasi anda: samovaris aurab Ivan-Tšai, jook kõigi hädade vastu, potis lõhnab meelisegavalt peremehe keedetud uhhaa - saak kodutiigist, kus elutseb viit liiki kalu. Iidne suitsusaun ootab saunatajaid ning päikeseloojang majesteetlike mändide vahel väärib imetlemist.
Looduslik ehitus
Ööseks saab põhku pugeda peremehe oma kätega meisterdatud majakesse - kõik selles on nii looduslik, kui vähegi saab, kogunisti käepidemed kodusest kasest voolitud. Ideaalis peaks puhkeala veel suurenema, sportimisvõimalusi ja külalistemaju juurde tulema - kodu juures 2,5 hektaril selleks ruumi jagub.
Kui Akulitšid sajandivahetuse paiku maa omanikeks said, leidus küll nõuandjaid, kes metsa maha võtta ja rahaks teha soovitasid. "Aga mina ei tahtnud! Ma tahan inimestele anda võimaluse külla tulla ja seda suurepärast loodust, mis meid ümbritseb, nautida,"räägib ta puhkeküla sünnist. Algust tehti siiski aiasaaduste kasvatamisega - kurgikasvatusest saadud raha läks puhkeküla rajamisse. "Mees oli varem kurke kasvatanud, minu jaoks oli aga see täiesti uus kogemus," kõneleb perenaine Ljubov.
Teisel pool, kodumaja taga, tervitavad külalisi mõned ilupeenrad ja veidi eemal laiubki tarbeaed, perenaise pärusmaa. "Mis siin maal ikka muud teha, kui taimi kasvatada," viskab perenaine nalja. "Olin kuulnud, et turbasegusel maal kasvab hästi sibul, et proovin järgi - kasvaski! Tänavu ainult natuke tegi vihm liiga. Muidu on sibulakasvatust rohkem seal Kolkja ja Varnja kandis, meil Lohusuus on ikka olnud kurgikasvatus."
Kurgid, kurgid
Suurtes kasvuhoonetes kõrguvadki kurgitaimed. Kogenud kurgikasvatajalt tasub küsida, et mida kurgitaimed sirgumiseks vajavad? "Piisavalt niiskust, soojust ja valgust," kõlab Ljubovi soovitus. "Esimestel aastatel olid taimed mullas, kuid siis hakkas kimbutama juuremädanik. Siis leidsime sellised kastid, kuhu kevadel paneme turba - kevadel uus turvas sisse, sügisel välja," jutustab kogenud kurgikasvataja. Niiskuse eest hoolitseb tilkkastmissüteem ja taimi kimbutava kedriklesta vastu kasutatakse orgaanilist vahendit - röövlesta, mis toitub kedriklesta vastsetest. "Nii ei pea taimi pritsima," räägib ta. Millised sordid on kurgikasvataja kasvuhoones? " Meil on kurk ´Dolomit´F1, ´Alex´F1, mõlemad vastupidavad sordid ja väga head sissetegemiseks," jutustab perenaine Ljubov.
Kurgitestijaks on, üllatus-üllatus, perekoer Bella, kes iseäranis maialt kurke krõmpsutama pidi. Kurgitester ise eelistab siiski kasvuhooneringkäigule väikest värskendavat suplust kodutiigis - kuumal suvepäeval mõnus jahutus. "Tänavu on saak väiksem - ilmad läksid hilja soojaks. Meie müüme oma aiasaadusi laatadel ja turgudel, Eesti inimesed tahavad ikka kodumaal kasvatatut," räägib perenaine Ljubov. "Elulõng" ei jää tema lapsepõlvekodust kuigi kaugele - ikka oma ja tuttav kant. "Nüüd on siin juba nii palju aastaid elatud ja oleme aina rohkem rahul," nendib perenaine.