Ekspert annab nõu: mida kontrollida kasutatud elektriautot ostes?

Iga kasutatud elektriauto ostu juures tuleb kõigepealt selgeks teha kõrgepingeaku seisukord. Aku vahetus võib maksta kuni poole kasutatud auto turuväärtusest ning selle seisukord määrab ära nii igapäevase läbisõidu kui edasimüügihinna.

Transpordiandmete analüüsifirma Geotabi eelmise aasta uuring, mis hõlmas üle 22 700 elektrisõiduki andmeid Euroopas ja Põhja-Ameerikas, näitas, et tänapäevase elektriauto aku kaotab aastas keskmiselt 2,3 protsenti oma mahutavusest. Seega peaks kaheksa aastat pärast esmakasutust olema aku algsest mahutavusest alles ligikaudu 82 protsenti.

Keskmine aku kulumine annab ostjale küll esmase orientiiri, kuid konkreetse auto tegelik seisukord selgub alles diagnostikas. Sama aastakäigu ja sarnase läbisõiduga autode aku seisund võib olla väga erinev, sõltuvalt sellest, kuidas neid on kasutatud. Aku seisukorda kirjeldab SOH-number (State of Health), mis näitab, kui suur osa aku algsest mahutavusest on alles. Selle kontrollimiseks tasub pöörduda margiesinduse või töökoja poole, kus on olemas elektriautode kõrgpingesüsteemide diagnostika pädevus.

Aku seisukorda mõjutavad enim sage kiirlaadimine ja auto pikaajaline hoidmine täislaetud või täiesti tühja akuga.

Enamikul elektriautodel kehtib kõrgepingeakule garantii kaheksa aastat või 160 000 kilomeetrit. Tavaliselt näeb garantii ette, et selle aja jooksul ei tohi aku mahutavus langeda alla 70 kuni 80 protsendi. Enne ostu sõlmimist tasub margiesindusest VIN-numbri järgi kontrollida, kui palju garantiid on alles ja millistel tingimustel see Eestis kehtib.

Varasem avarii võib tähendada varjatud akukahjustust

Kasutatud elektriauto ostmisel tasub eraldi tähelepanu pöörata sellele, kas auto on varem avariis osalenud. Kõrgepingeaku paikneb tavaliselt auto põrandaplaadis ning võib seetõttu olla haavatav nii külglöökide kui ka teepinnalt tulevate löökide suhtes, näiteks äärekivi tabamisel või auto põhja kraapimisel.

Kõrgepingeaku sisemised vigastused ei pruugi välisel vaatlusel nähtavad olla. Mõne avarii järel võib auto näida visuaalselt täiesti terve, kuid aku elemendid võivad olla siiski kahjustada saanud. Selliseid varjatud vigastusi aitab tuvastada üksnes põhjalik diagnostika, mis hindab kõrgepingeaku seisukorda.

Enne ostu tasub kontrollida auto avariiajalugu VIN-numbri järgi Liikluskindlustuse Fondi kodulehel, Transpordiameti taustakontrollis ning võimalusel ka rahvusvahelistes registrites.

Elektriauto pidurid kipuvad roostetama

Elektriauto pidurisüsteem toimib teistmoodi kui sisepõlemismootoriga autol. Kuna suur osa aeglustamisest toimub regeneratiivse pidurdamise abil, kasutatakse hüdraulilisi ketaspidureid märksa harvem kui tavaautol. Peamiselt tugevamal pidurdamisel.

Vähene kasutus põhjustab kaks konkreetset probleemi. Esiteks roostetavad pidurikettad ja piduriklotsid kiiremini, sest neid ei kasutata piisavalt, et need soojeneksid ja kuivaksid. Soolased Eesti talveteed muudavad selle probleemi veelgi tõsisemaks. Teiseks võib pidurisadula libisemisklambrites olev määrdeaine kuivada, mistõttu suureneb sadula kinnikiilumise oht. Halvimal juhul jääb ratas osaliselt pidurdama, mis kulutab sõidu ajal nii akut kui ka piduriosi ning ohuolukorras ei pruugi ühel rattal olla vajalikku pidurdusjõudu.

Eraldi tasub kontrollida elektroonilise seisupiduri tööd. Kui piduriklots on roostes sadulasse kinni jäänud, võib seisupiduri mootor üritada seda vabastada, kuid liigse koormuse tõttu kahjustuda või läbi põleda.

Ostueelsel ülevaatusel tasub lasta rattad eemaldada ning kontrollida eraldi pidurikettaid, piduriklotse, sadulaid ja klambrikruvisid. Üksnes välise vaatluse põhjal ei pruugi pidurite tegelik seisukord välja tulla.

Veermik kannatab suurema koormuse all

Elektriautod on oma olemuselt raskekaallased. Nende põhjale laotatud akupakk kaalub keskmiselt 300–500 kilogrammi, kergitades sõiduki tühimassi tublisti üle kahe tonni. See omakorda suurendab koormust veermikule ja vedrustusele. Lisaks mõjub elektriautodele omane kohene pöördemoment kiirenduse hetkel sisuliselt haamrilöögina veermikudetailidele. Seetõttu kuluvad elektriauto puksid, amordid, rattalaagrid, šarniirid ja teised veermikudetailid kiiremini kui bensiini või diiselmootoriga autodel. Just seepärast on kasutatud elektriauto ostmisel veermiku põhjalik kontroll eriti oluline.

Proovisõidul tasub tähelepanelikult kuulata, kas üle ebatasasuste või lamava politseiniku sõites kostub kriuksumist, naksatusi või kolkse. Sellised helid võivad viidata kulunud šarniiridele, puksidele või stabilisaatorivarrastele.

Üle tuleks vaadata ka rehvide siseküljed. Kui need on kulunud, võib see viidata väsinud puksidele. Amortide puhul tasub otsida õlilekkeid ning üle tuleks vaadata ka vedrude otsmised keerud. Raske auto all võib vedru ots puruneda nii, et seda ei pruugi pealiskaudsel vaatlusel märgata.

Kõige kindlam on lasta sillad ja veermik üle kontrollida töökojas, kus on olemas spetsiaalsed loksutid. Inimjõul ei pruugi kahetonnise auto liigendis olevaid lõtke lihtsalt tunda.

Ära unusta kontrollida 12-voldist abiakut

Elektriautol on lisaks kõrgepingeakule ka tavaline 12-voldine abiaku, mis toidab auto madalpingesüsteeme, näiteks elektroonikat, ukselukke, juhtarvuteid ja kõrgepingesüsteemi käivitamiseks vajalikke komponente. Vananenud abiaku on kasutatud elektriautode puhul üks levinumaid varjatud probleeme.

Keeruliseks teeb olukorra see, et auto elektroonika võib aku nõrkust varjata seni, kuni see ootamatult rivist välja langeb. Lisaks võib nõrk abiaku tekitada diagnostikaseadmetes veakoode, mis viitavad kõrgepingesüsteemi probleemidele, kuigi tegelik põhjus on lihtsalt vananenud 12-voldine aku.

Ostueelsel ülevaatusel tuleks lasta kontrollida nii 12-voldist abiakut kui ka alalisvoolu muundurit, mis seda laeb. Üle kolme aasta vana abiaku võib olla juba ebausaldusväärne.

Kõige turvalisem on osta kasutatud auto ettevõttelt, kes pakub omapoolset garantiid ja sertifikaati, kinnitades sõiduki tehnilist korrasolekut ja kontrollitud ajalugu.