Autoroolis istudes olgu asend õige! Mida tuleks tähele panna?

kodus.ee
Käike peab saama pingutamata sisse lülitada - ka kõige kaugemat neist | Shutterstock

Üks põhilisi sohvrit väsitavaid tegureid on vale isteasend. Kui juht istub roolist liiga kaugel või roolile liiga lähedal, on tulemus sama – iste ei toeta õieti ja ohuolukorras peab juht end roolist haarates püsti hiivama või siis püüab roolist kinni hoides istmel püsida. Vähe sellest, et see on väsitav – see on suisa ohtlik. 

Vii läbi rusikakatse

Õige sõiduasendi saab kätte kaht lihtsat reeglit jälgides. Seljatoe asend on õige siis, kui asetad oma käe sirgelt roolile ja roolivõru jääb sinu randme alla.

Teine reegel on nn rusikakatse: kui iste on paigas, siis peab sinu pea ja auto lae vahele mahtuma rusikasse surutud käsi. Kui need kaks reeglit on täidetud, peaksid ka ülejäänud elemendid ise paika saama:

* Iste peab juhti kindlalt toetama

* Käike peab saama pingutamata sisse lülitada ( ka kõige kaugemat neist)

* Ka pedaale peab saama põhja suruda lisapingutuseta.

Õige asend säästab selga, nii et see ei väsi ülemäära, ning toetab ka reisi – roolile lähedal istudes on need õhus ja väsivad liiga kiiresti. Reisi toetavad veelgi paremini nn sportistmed, kuid sellised istmeid on kulukam soetada ja vanemal inimesel on sellele ka võrdlemisi ebamugav istuda (ja sealt tõusta). Sportistmed sobivad vaid saledama kehaehitusega inimesetele ja miinuspoolele võib kanda koguni nende toetamisvõime – pikk sõit võib hakata väsitama, sest sellel istmel on praktiliselt võimatu ennast nihutada.

Silmad puhtaks!

Autosõidu võivad muuta painajalikuks määrdunud või lihtsalt tuhmunud klaasidega laternad. Tihtipeale on need valesti reguleeritud ning üpris sageli on ka nende kasutamine veidi vildakas. Juhti aga väsitab silmade pingutamine, mis on tingitud mitmetest teguritest. Tihtipeale kasutatakse porisel ajal lähi- ja udutulesid koos, ere valgus auto ees loob petliku illusiooni heast valgustatusest. Tegelikult on lugu vastupidine – ere valgus auto ees ahendab pupille ja kaugemale vaatamiseks pingutab juht liialt oma silmi. 

Kas ja milleks

Autot valides tuleks läbi mõelda eeskätt see, milline on maantee- ja linnasõidu suhe, kas mõnikord on vaja ka haagist vedada ning milliseid nõudeid esitab sinu elukoht liikuri läbivusele. Endale sõiduki valimist tuleks rahulikult maha istuda ja panna kirja oma prioriteedid – millist sõidukit oleks vaja, kus ja kui palju plaanid sellega sõita ja kas isiklikul liikuril on üldse mõtet.

Suur või väike

Kui vajad autot vaid suvel maakodus käimiseks, siis oleks paslik valida kas suurem keskauto või siis koguni pruugitud luksussõiduk. Neil on enamasti oluliselt parem varustus ja nende võimsamad mootorid lubavad möödasõite kiiremini/ohutumalt sooritada. Suuremate autode müraisolatsioon, teelpüsivus ja ohuvarustus ei anna võrrelda väikeautode vastavate näitajatega – isegi 20 aastat vana luksussõiduk on juhile oluliselt vähem väsitav kui tuttuus pisemat sorti säästuoperaator. Seda muidugi eeldusel, et päevinäinud sõiduriist on tehniliselt korras.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid