Aastasadu on Eesti üht menukamat jõulutoitu verivorsti tehtud pea igas kodus. Õnneks leidub tänapäevalgi seda traditsiooni jätkavaid tragisid perenaisi.
Koos looduse tärkamisega saabuvad ka aednikul kiiremad päevad: köögiviljaaias on toimetamist juba üksjagu.
On märgata rabarberipõõsa virgumist talveunest.
Aprillis ära unusta järgmisi aiatöid.
Maa soojenedes ja tahenedes võib külvata külmakindlate kultuuride – redis, hernes, spinat, salat, porgand, sibul ja põlduba – seemneid.
Hõrgutavat lillkapsarooga nautides on hea teada, et rohke kaaliumisisalduse tõttu on lillkapsas üks südamesõbralikumaid köögivilju.
Söödavate õite hulgas on lillkapsa lihakas õisik üks vägevamaid.
Hilissügisel, kui õitsvate kuukingade (Phalaenopsis) valik aiaärides on meeletu, toovad paljud endalegi koju selle kaunite õieliblikatega toataime. Pärast esimest õitsemist jääme aga järgmisi õisi tihti pikalt ootama.
Astelpaju (Hippophae rhamnoides), keda tunti kui mõjusat ravimit juba Vana-Kreekas, leiab tõhusa terviseturgutajana aina rohkem poolehoidjaid.
Astelpaju on Eestis kasvatatavatest puuvilja- ja marjakultuuridest suurima kasvupinnaga. 2019.
Suuri tegusid aiandusvaldkonnas saab korda saata ka küpsemas eas, jõuda nendega isegi maailmakaardile. Seda on oma eluga tõestanud Eesti suurima sirelikollektsiooni omanik ja sordiaretaja Aavo Mägi.
Punahuuled (Aeschynanthus) rõõmustavad silma erksavärviliste õite ja kauni lehestikuga.
Mida punahuul armastab?
Võiks arvata, et troopilised punahuuled on toataimena kasvades üsna pirtsakad, nõudes palju soojust ja niisket õhku, kuid paljud kasvatajad