Sügis on kõrvitsatoitude aeg. Tervistavast kõrvitsast räägib toitumisteadlane Mai Maser.
Kõrvitsat on kerge tervena hoida tavalisel toatemperatuuril mitu kuud.
Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula kirjutab oma kolumnis, kuidas külastades Eestimaa erinevaid paiku koos mõne väliskülalisega näeb kõike hoopis teise pilguga.
„Põder ja silikaattellistest majad,“ teatas veendunult suurima Eestimaa elamuse kohta USA pä
Liblikõieliste sugukonda kuuluvad aedhernes Pisum sativum, aeduba Phaseolus vulgaris ja põlduba Vicia faba on kõigile hobiaednikele tuntud köögiviljad. Ja vähemalt hernepeenar on igas koduaias olemas.
Pealtnäha on see täiesti tavaline maja Nõmmel. Salamisi aknast sisse piiludes saab selgeks, et päris nii see pole, sest kes ikka oma majas suure toa asemel põletusahje hoiaks.
Kui aprillilumi läinud, vaatab nii mõnigi majaomanik aias ringi pilguga – mille jaoks siin veel ruumi on? Vaja oleks kohta, kus heade sõpradega nappi suveaega veeta. Terrass pole iga ilma jaoks, tihti on ikka katust vaja.
Toidulisandid on mõeldud täiendama mitmekülgset toiduvalikut, mitte seda asendama.
Kes peaks võtma toidulisandeid?
Maailma paremate arstide ja toitumisnõustajate seisukoht on, et toitained peaks saama kätte mitmekülgsest ja tervislikust toidust.
Kui aias kasvab rull- ja taldrikkõrvitsaid, pole muret, mida suvel pannile panna või grillivardasse torgata.
Hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo) lühema kasvuajaga teisendeid, millel süüakse noori, poolküpseid vilju, kutsutakse suvikõrvitsateks.