Selles järjeloos tuleb juttu kõrgest, normaalsest ja madalast vererõhust; pärilikkusest; hüpertooniatõve põhjustest, selle ärahoidmisest ja eneseabist; vererõhu mõõtmisest ja ravist.
Kas kevadväsimus on olemas või mitte, selle üle vaieldakse. Igal juhul on organismil talvel olnud raskem endaga hakkama saada kui muidu, eriti pärast külmetushaiguste põdemist. Pealegi on suvepuhkus veel kaugel.
Saabugu talv detsembris või veebruaris, ootamatuks nimetame selle ikka. Tänavuse talve käredus mõjus korraliku ehmatusena. Isegi meie nahale ja kehale.
Kosmeetik-koolitaja Anni Mänd nimetab kuiva naha kõige levinumaks probleemiks talvekülma.
Miks on vererõhuravimeid nii palju? Kas ei piisaks ainult mõnest, mis enamikku aitaks? Mil viisil rõhurohud mõjuvad ja kui ohtlikud on nende kõrvaltoimed?
Vana rusikareegel betooni kuivamisel kõlas, et betoonikiht kuivab 1 cm nädalaga – AGA EI KUIVA!
Betoonpõranda kuivamise kohta levib palju eksiarvamusi. Vana rusikareegel on seni olnud, et betoonpõranda paksus kuivab kiirusega 1 cm nädalas.
Üsna paljudel hüpertoonikutel tekib kodus vererõhku mõõtes sageli mure: võtab tabletti või mitut, ent kord on rõhk enam-vähem normis, teinekord aga kõrgem või hoopis madalavõitu.
Kas madala vererõhuga inimest ohustab keskeas kõrgvererõhktõbi? Millist kasu saab kolesteroolialandajast – statiinist – ning kuidas ravitakse siis, kui see näiteks kõrvaltoime(te) tõttu ei sobi? Mis aitab järgmist infarkti edasi lükata või ära hoida?