Ajal, mil praktiliselt igas toidu- ja ehituspoes pakutav välismaine köögivilja- ja lilleseemnete valik võtab silme eest kirjuks, tekib küsimus, milline on meie kohalike sortide tulevik.
Karusmarjasorte on väga erinevaid. Nende viljad võivad olla siledad, kaetud udekarvadega või hoopis karvased. Värvilt heledamad ja tumedamad punased, mustjad, kollased, rohelised, kollakasrohelised.
Karusmari peab olema igas koduaias.
Otse kaunast võetud rohelised herned või värskelt aurutatud aedoakaunad võiga – need on toidud, mis käivad lahutamatult suve ja koduaia juurde. Enda kasvatatud toit on hea maitsega, lisaks teame, millist taimekaitset ja väetisi oleme kasutanud.
Mõisa eeskujul hakati Eestis ka talude ümbrust kaunistama ilupõõsaste ja lilledega ning need toonased õitsejad on juba poolteist sajandit meie aedade ehteks. Tänapäevalgi igatsetakse oma õue nostalgilisi vanaema lillepeera klassikuid.
Selleks et pojengid järgmisel aastal uhkelt õitseksid, tuleb neid praegu korralikult kasta ja väetada.
Kui pojengid ei taha hästi õitseda, siis järelikult pole neile antud võimalust järgmiseks aastaks korralikult valmistuda.