Ekslikult arvatakse, et sügisel puugihaigusi ei saa, sest puugid on ohtlikud ainult mais-juunis. Tegelikult püsib puugioht kuni külmade saabumiseni. Sama kaua püsib ka võimalus nakatuda.
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes olmejäätmeid ligikaudu 500 000 tonni ehk 350 kilogrammi inimese kohta. Selleks, et jäätmetes sisalduv materjal uuesti kasutusele võtta, on vajalik, et jäätmed kogutakse juba kodudes liigiti.
Korralik köök peab vastu kaua, ometi on ka köögikujunduses ajale omased suunad. Praegu pürgitakse naturaalse valguse voogamise, heleda puidu soojuse ja neutraalsete loodustoonide poole.
Ohtlikke aineid leidub küll üliväikestes kogustes, kuid paljudes toodetes, mida iga päev kasutame. See tähendab, et puutume pikaajaliselt kokku mitmesuguste kemikaalidega ning tekkida võib n-ö kokteiliefekt.
Minnes külastama oma vana sugulast kas koju või hooldekodusse, lööb sageli ninna spetsiifiline lõhn, mida tuntakse vanainimese lõhnana.
Need, kes on hooldanud oma vanu sugulasi, teavad, kui raske on sellest lahti saada.
Selline lõhn on üsna tavaline näh
Mida vähem on kohti, kus haigustekitajad saavad talve üle elada, seda vähem on kevadel nakatumisvõimalusi.
Haigustekitajad talvituvad mullas, multšis ja taimejäänustel.
Kurguvalu on üks sagedasemaid probleeme, millega arsti poole pöördutakse. Kui kurk valutab, siis kõigepealt on vaja valu ära võtta.
Apteegis on saadaval mitmesuguseid imemistablette ja pihusteid, mis aitavad.
Oktoobris ära unusta järgmisi aiatöid.
* Daaliate juurmugulad kaeva üles kohe pärast seda, kui esimene suurem öökülm on pealseid oluliselt rikkunud.
* Paigalda peenral kasvavatele tääkliiliatele, viigikaktustele jm eksootilistele ja niiskustundlikele t