Esimese saagi annab kõrvenõges kevadel varakult – just siis, kui inimese vitamiinipuudus on pärast pikka talve kõige suurem.
Kõrvenõges (Urtica dioica) on põlastusväärne umbrohi vaid nende silmis, kes teda lähemalt ei tunne.
Kes ei otsi, see ka leiab!Sügiseses mooside ja hoidiste sildistamise hoos ära unusta markeerimast kapisikesi töövahendeid. Nii nagu on hea, et hommikupudrule ei satuks marineeritud kõrvitsad, on hea kruve otsides mitte leida polte, tüübleid või naelu.
“Mu elus on kõik kujunenud ülihästi,” ütleb nimekas Eesti kunstnik Siim-Tanel Annus.“Tulen igal hommikul mõne sammu üle õue ja olengi kohas, kus mulle meeldib kõige rohkem olla ja kus ma saan teha seda, mis mulle kõige rohkem meeldib Aeg, mil ma saan atel
Kanarbikud – pehmed, kohevad, värvilised ja pika õitseajaga padjakesed nõmmeaias. Nende õites leiduv nektar meeldib meetoidulistele putukatele.
Kanarbiku Calluna taimeperekonna ainus liik harilik kanarbik C. vulgaris syn.
Roheline pöetud murupind aias ja haljasaladel on midagi nii enesestmõistetavat, et enamasti me alternatiividele ei mõtlegi. Siiski ei taha muru kasvada sugugi igas kohas, kus meie teda näeksime.
Mõisa eeskujul hakati Eestis ka talude ümbrust kaunistama ilupõõsaste ja lilledega ning need toonased õitsejad on juba poolteist sajandit meie aedade ehteks. Tänapäevalgi igatsetakse oma õue nostalgilisi vanaema lillepeera klassikuid.