Ajakirja Käsitöö tegevtoimetaja sirvis Käsitöös ilmunud rahvarõivalugusid ja toob emakeelepäeva puhul välja sõnu, mille tähendus on aegade jooksul muutunud või unustatud.
Käsitöö- ja rahvarõivamaailma sõnavara on ääretult tore.
Juuksur-stilist Anu Holst (32), kes on praegu kodune ema, meisterdas kulunud välimusega Ikea mänguköögist nädalaga kaunitari, kus ka täiskasvanu tahaks kokata.
Neljajalgne sõber on kindlasti pere lemmik, kuid arvestama peab ka kohustustega, mida lemmiklooma omamine kaasa toob. Näiteks sellega, et loomad ajavad palju karvu ning see tähendab ka palju koristustöid.
Igasse perre võiks kuuluda vähemalt üks neljaja
Lainelisest plekist pesulauaga riiete puhtaks nühkimine võib piltidel näida romantiline, kuid ilmselt ei vahetaks keegi seda välja mugavuse vastu, mida pakub masin.
Kui tavapäraselt kipuvad teismelised huvituma pigem ekraanimaailmast, siis Rapla Vesiroosi Kooli 9. klassi poissi Jakob Ermanni (15) on väiksest peale köitnud hoopis käsitöö.
Mugavad puhvvarrukad, soe topeltkrae, nööbid ja lõhikud on seda pikka kardigani iseloomustavad märksõnad. Tihe kude annab sooja ja kogukas kudum mõjub lausa mantlina.