Seekordsed retseptid on pärit ühest 1930. aastate kladest – käsitsi kirjutatud, vahvate nimedega. Põnev oli seda lehitseda ja kujutada end tollesse aega.
Kui Kati ja Simo Söödor aasta tagasi naistepäeval Türisalus oma uude majja kolisid, oli sellest valmis vaid üks tuba. Nüüd on 211-ruutmeetrine maja, mille ümber on terrasse samavõrd palju kui eluruumi, juba oluliselt enam valmis.
„Naudin enda ümber privaatset õueruumi, kuigi krundid on üksteise külje all,” lausub aednikudiplomiga Riina Annus, kes kujundas oma lapsepõlvekodu aia mõnusaks lopsakaks džungliks.
„Olin üheksane, kui kolisime sisse.
„Kogu aeg on vaja midagi kõpitseda, see on vana maakoha paratamatus,” sõnab muusik Tõnu Timm (54) ehk Tõun, kes meeleldi keskenduks Matsalus üksnes loomingule, kui nii vaid võimalik oleks.
Siinne rahu kõlab kui tervitus – mõnekümne meetri kaugusele jääv
„See oli täpselt nagu üks Vargamäe lugu: tuled, võtad maha võsa, korjad ära kivid ja hakkad eelkõige lastele mõeldes kodu rajama,” kirjeldab Livian Laaneots kauni aia sünnilugu.
Jõulud on koos- ja kodusolemise aeg, mida mõnusalt nautida. Ent tihti on jõululaua katjal käed-jalad tööd täis. Et pühadeaega mitte ainult köögis pliidi ees mööda saata, tasub teha roogi, mis palju vaeva ja aega ei nõua.
Mida teha vana suvilaaiaga, kus on ainult muru ja viljapuud? Pärast Jaapanis käiku sündis originaalne lahendus.
„Kaks aastat tagasi, enne esimese koroonakevade sulgemisi, olime just käinud Jaapanis.
Aias on hea olla, kui see on võõra pilgu eest varjatud väliruum. Just seesuguse õuetoa kujundas perekond Helme, ilmestades okaspuude igihaljast rohelust värviküllaste vohavate lilleamplitega.
Väike krunt on juba parasjagu täiskasvanud.