Lutheri kvartali katusekorteris ootab ees pealtnäha mittetajutav vastuolu. See on soojust täis tehasehoone. Seal on ka suured aknad ja avarad ruumid, kuid perenaine armastab hoopis hämarust.
"Meile on oluline, et kodu oleks hubane ja mugav, samas ka puhas ja korras,” sõnavad Heleri Arula ja Joosep Tool, kelle kodu Tallinnas Kristiines pälvis tänavusel konkursil „Kodu kauniks” nii pea- kui ka vannitoapreemia.
Veel enne, kui perenaine Heleri
Mõnda koju astudes saad kohe aru, et see päriselt elab. Tartus Supilinnas Kristeli ja Mihkli juures valdab just selline äratundmine – ei mingit viimse detailini taga aetud ideaalsust, mida teistele fotodel presenteerida.
Kui krundil on maja juba valmis ja peenramaagi olemas, tunnevad paljud koduomanikud, et midagi võiks lisaks veel olla. Liiatigi tahaks peale aiatööde õues ka jõudeaega nautida. Selleks on paljudel hoovis väike lisamaja, talveaed või väliköök.
Paljudes elumajades on siseseinad krohvitud. Krohviliike on mitu, aga kõigi puhul võib tekkida tõsine probleem: krohvikiht võib mõraneda, seinast lahti lüüa, halvemal juhul tükati allagi kukkuda. Kas seda saab parandada või tuleb krohv asendada?
Ürginimesel polnud vajadust sekundite mõõtmiseks. Talle piisas mõistetest hommik, keskpäev, õhtu, öö. Meilgi piisab igapäevaelus minuti (või puhkusel olles ka 5 minuti) täpsusest. Kuid igal juhul vajame tänapäeval kõik kellaaja teadmist.
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes olmejäätmeid ligikaudu 500 000 tonni ehk 350 kilogrammi inimese kohta. Selleks, et jäätmetes sisalduv materjal uuesti kasutusele võtta, on vajalik, et jäätmed kogutakse juba kodudes liigiti.