Kõik me oleme sügisest kevadeni hädas viirushaigustega, kuid eriti kimbutavad viirused lapsi. Paljud vanemad on mures, sest saadavad terve lapse lasteaeda ja siis algab nohude-köhade jada, millel ei näi lõppu tulevat.
Sisearhitekt Helen Oja noorele perele eestiaegsesse linnamajja kujundatud korteris on meisterlikult tabatud vanale majale omane hõng ja elulisus.
Aastaid teadusõpingute raames välismaal elanud Bruno ja Kadri hakkasid Eestisse naastes ja siin ennast töis
Stalini-aegse maja sisemuses ootab ees avar, kõrgete lagedega valgusküllane kodu. Sõbrad, kes külla satuvad, ütlevad «Pariis!», «Lissabon!», «Berliin!», iseloomustamaks selle kodu atmosfääri.
Eelmise aasta kevad näitas selgesti, et üleriigilise eriolukorra väljakuulutamine ehmatas enamikku Eesti elanikkonda. Inimesi halvas paanika ja hirmus osteti poest kõike, mida arvati vaja minevat.
Vee teekond algab kõrgelt künkalt: üle kiviserva alla, kärestikuna loogeldes järgmise koseni, sealt väiksesse veesilma, vulisedes üle järgmise astangu ja lõpuks suurde tiiki.
Triin ja Gunnar Kristersoni korda tehtud vanas mõisa moonakamajas on aegamisi paika settinud loova kodu õdusus ja võlu.
Kes: Triin ja Gunnar Kristerson koos 14-aastase tütrega.
Mõnus diivan on elutoa süda – koht, kuhu terve pere saab õhtuti koguneda, et juttu ajada või televiisorit vaadata. Küllap kohtub elutoa diivaniga ka iga külaline.