Mida külvad, seda lõikad, ütleb vanasõna. Vähemalt aiapidamises on tegemist pooltõega, sest kevadel maha pandud seemnetest või noortaimedest sirgujaid mõjutavad „sada asja” alates ilmast ja lõpetades konkureerivate näljastega.
Multšist võib olla suurt abi, ent samas tüli – see sõltub sellest, kas aed on muutumises või lõplikult valmis, kus taimi teise kasvukohta ei istutata.
Kas, missugust multši ja millistes istutusalades eelkõige kasutada?
Vastab Katrin Maask, maastikuarhit
Valdavalt on hortensiapõõsad kogukad, aga seda rohkem neile õisikuid peale mahub. Meie karmimaid talvi ei suuda kõik hortensiad üle elada ja väheste sitkete seas on madalakasvulisi üpris kasinalt.
Aedhortensiad H.
Detsembris kirjutasime „aukudega“ veinide kuninganna – šampanja – valmimise saladustest. Nüüd, kui on käes aasta pimedaim ja külmim kaamoslik kuu, on hea aeg tutvustada teist „jumalate ja keisrite“ jooki – konjakit.
Koos nutitelefoni purunemise või kaduma minemisega võib sageli maha kanda ka materjali, mis telefoni salvestatud. Samas saab väärtuslikust infost ilma jäämist ennetada.
Humal rahustab, parandab ainevahetust, alandab vererõhku, leevendab liigesevalu ning on ravitoeks veel mitme haiguse korral.
Möödunud sajandi alguses oli Eestis pea igal talul oma tapu- ehk humalaaed, kus kasvas õllehumal.
Meil vahetusid suvilanaabrid ja uued omanikud on väga lärmakad: nad hõikavad üksteist ja lapsi üle hoovi (sisuliselt karjudes) ning panevad toas muusika n-ö põhja, et seda ka aiamaal kuulda oleks.
Siseseinte viimistluses ei ole midagi keerulist ning kellel on pealehakkamist ja huvi, võib natuke tootelehtedesse süvenedes ka ise selle töö ette võtta.