Just püsililled annavad aiale viimase lihvi ja kujundusele omanäolisuse, sest liikide ja sortide valik on tohutu.
Püsilillepeenart ei tasu teha sinna, kus vähe käiakse.
Igas tarbeaias võiks leiduda mõni marjapõõsas, kust saaks mammu suhu pista või suurema saagi korral koduaia viljadest ka hoidiseid teha. Kõige tavalisemad on aedades musta ja punase sõstra ning tikripõõsad.
Niitmine on üks peamisi muruhooldusvõtteid. Õigesti niites saab kujundada muru väljanägemist, suurendada taimiku tihedust, hoida eemal umbrohu ja haigused.
Kui kõrgelt niita?
Eestis levinud murusegude puhul on sobivaim niitekõrgus 4,5–5,5 cm.
Suvi ja puhkuste aeg toob kindlustusele rohkelt veelekete, tormi, hooleta jäetud aiamööbli ja varaste põhjustatud kodukahju juhtumeid.
„Inimesed unustavad tihti kodu puhkuseks valmis panna ning seetõttu juhtub pikemaks perioodiks valveta jäetud kodudes
Eesti vanasõna ütleb, et ega tali taeva jää, aga miskipärast tulevad libedus ja lumi alati ootamatu üllatusena, kuigi meie kliimas on talv loomulik nähtus.
Lume ja libeda teemal on käibel hulk müüte, millel pole tõepõhja all ja mistõttu inimesed tikuvad ise oma elu keeruliseks tegema.
Kuna talvel tuleb püsti püsida, vajavad aiatagune kõnnitee ja aiasisesed rajad libedatõrjet.
Kui ilupuu on sirgunud palgipuuks ja põõsapadrik varjutab juba päikest, tuleb ette võtta radikaalne lõikustöö, mis muudab taime välimust täielikult.
Kui varustan end mitut sorti lõikeriistadega, et aias mõni suurem lõikamistöö ette võtta, küsin endalt
Indrek Hargla on kirjanik, kelle teoste põnevaid teemavalikuid, kirjutamise sõnaosavust ja ilusat eesti keelt hinnatakse kõrgelt. Rääkida ta eriti ei armasta – kui, siis ainult ilmast...
Pikk palav suvi on seljataga ja kõige pimedamad sügisõhtud käes.