Vanemate paneelmajade rõdud on juba üle poole sajandi vanad. Millises seisus aga? Vastus: enamasti halvas, liigagi tihti ka ohtlikus seisus. Mida teha?
Õigesti rajatud maakivist vundament, mis tänaseks on kestnud sajandi, kestab teist samapalju veel, kui ka kasvõi terve pealisehitis renoveerimise käigus uus ehitatakse ja vundamenti seejuures sademevee eest hoolsalt kaitstakse.
Sajandivanused talusüdam
On üldteada, et ilma projekti ja loata ehitada ei tohi, ent sama kehtib ka lammutamise kohta: lammutustegevus kuulub ehituse alla, mida reguleerib ehitusseadustik ja nii peab algama hoone mahavõtmine lammutusprojekti koostamisest ning loa taotlemisest.
Ka palk elab – seda mõjutab õhuniiskusest tulenev pehkimine. Vanaaja ehitusmehed on arvesse võtnud edaspidiseid palkmaja parandamisvajadusi juba palkhoonet ehitades.
Erinevate hoonekonstruktsioonide puhul on ka palgivahetamise vajadus erinev.
Omaaegsest asbesti sisaldavast eterniidist, mis oli ohtlik nii tervisele kui ka keskkonnale, on tänaseks järele jäänud vaid nimetus, kui sedagi, sest mitmed tootjad kutsuvad seda katusekattematerjali nüüd hoopis laineplaadiks.
Nimelt on tänapäevane asbe
Kuressaares vaiksel Kungla tänaval puude varju hoidev helesinine maja on kaugeltki kaedes tajutava Skandinaavia tunnetusega. Sellisega, mis pole pildilt nähtud, vaid omal nahal kogetud.
Kathleen, Kaido ja Merilee Pajumaa kodu – modernne palkmaja Vääna-Jõesuus – on oma klaasist otsaseinaga pilkupüüdev ja pakub elanikele tihedat sidet loodusega. Elu seal on nauditud juba aastajagu.