1930ndatel hakati tõsisemalt kõnelema Eesti linnakodust. Õhin olla moodne ja mitte mingil juhul Euroopast maha jääda tõi koduomanikele üsna ranged käsulauad.
Vana maamaja remontimiseks pakub riik mitmeid toetusi, mis kahtlemata on abiks oma kodu korrastamisel, aga suur osa maakodu omanikest tuge siiski ei saa – kas siis ei asu hoone toetuse tingimustes märgitud piirkonnas või on tingimused ise sedavõrd koormav
Eesti seadused näevad ette, et eramaja omanikul peab olema professionaalse korstnapühkimise akt ette näidata iga viie aasta tagant. Seega kui kõrgele ronimine pole probleem ja on võtta korralikud töövahendid, võiks ju vahepeal ise selle töö ära teha.
Keraamiliste plaatidega kaetud trepid võivad talvelibedaga väga ohtlikud olla. Treppidel libastumist saab vältida trepipinna jäätumist ära hoidva küttekaabliga, mille kasutamise elektrikulu ei olegi nii suur, kui arvatakse.
Oma aia maasikatest ei ole kuidagi võimalik isu täis süüa. Kuu jooksul saab nendega maiustatud nii värskelt kui ka magustoitudesse, kookidesse ja jookidesse panduna.
Kui enamasti jõuavad sibullilled meile Hollandist, siis teadlase-paberitega aednik ja mitme aiandusraamatu autor Andi Normet kasvatab neid kodusel Põlvamaal Issako-Peetri talus enam kui hektari suurusel põllul, millest kevaditi on raske ahhetamata mööduda
Hea paarisuhe nõuab teadlikku panustamist, sest ainult nii saab koonduda kõige selle vastu, mida maailm meie eluteele pillutab, leiab paari- ja perenõustaja, PREP-suhtekoolitaja ning Imago suhteterapeut Kaia Kapsta-Forrester.
Koroonapandeemia ei räsi ai
Helina ja Toomas Saarniit muutsid paekivivaremed Keila üheks kaunimaks hooneks ja lõid sinna hubase kodu endilegi.
Keilas raudteejaama lähedal on pilkupüüdev maja, mille uus osa rõõmustab modernse arhitektuuriga ning vana, paekivist osa meenutab aga los