Ei tohi heituda, kui tundub, et liivasele maale ei õnnestugi aeda rajada. Mis algul tundub võimatu, on siiski võimalik!
„Võiksin rääkida, kui palju ma olen nutnud,” ütleb Marika Hanson.
Kui masinaoperaatorina töötav Kertu Põltsam 2019. aasta sügisel majaostuga kaasa saadud vana kasvumaja peale toetas ja see koos temaga kummuli kukkus, oli selge, et on vaja ehitada uus.
Millal te lugesite ilma südametunnistuse piinadeta keset suvepäeva võrkkiiges raamatut? Või uitasite niisama aias ringi ja nuusutasite lilli? Olgem ausad, enamikul meist tuleb selliseid hetki ette haruharva, kui üldse. Aias on ju alati midagi teha.
„Tahtsin oma lapsele ja lapselastele lähemal olla,” avaldab pensionieas Heli Kliimann, kelle meelest polnud raske muuta harjumuspärast elukohta, kui valmimas oli uus, nüüdisaegsete võimalustega korter, mida sai ise soovi järgi kujundada.
Kopli piirkond
Kuidas saada hakkama, kui vihma ei saja ja aed on janus, aga kaev on juba tühi ning veearve ajab hirmu nahka?
Aiapidajate kiusteks on meil sageli vihmavaene just suve algus, kui külvid ja istutatud taimed vajavad rohkelt niiskust.
Unustusse jäänud koht muutus mõne aastaga täielikult: talusüdames rõõmustavad nüüd silma korras hooned ja toreda kujundusega iluaed.
Veel nelja aasta eest ümbritses võsa Kuuse talu elumaja nii tihedalt, et taamal olevat metsaviirgu polnud nähagi.
Kathleen, Kaido ja Merilee Pajumaa kodu – modernne palkmaja Vääna-Jõesuus – on oma klaasist otsaseinaga pilkupüüdev ja pakub elanikele tihedat sidet loodusega. Elu seal on nauditud juba aastajagu.