Aedlinnade igasuvine muruniidukimüra on tasapisi asendumas linnulaulu ja vaikusega, sest üha sagedamini toimetavad aedades vaikse sahinaga robotniidukid.
Väljas valminud toidul on eriline maitse, eriti kui naudid seda kaminapaistel koos heade sõpradega.
Suvel saab süüa valmistada ja maitsta õues, kas või lageda taeva all.
Aasta ringi elamiseks ümber kohandatud suvilarajoonides ei pruugi vanad sajuveesüsteemid enam toime tulla maha sadanud vee äravooluga, sest lisandunud on katuseid, kivisillutisi jm kaetud pindu.
Kuressaares vaiksel Kungla tänaval puude varju hoidev helesinine maja on kaugeltki kaedes tajutava Skandinaavia tunnetusega. Sellisega, mis pole pildilt nähtud, vaid omal nahal kogetud.
Iga toataimesõber on pidanud vist kordki elus kurvalt nentima, et rohkem taimi aknalauale ei mahu. Kui ruumi napib ja taimsed seltsilised on hõivanud ka aknaalused kohad, on õige aeg tuua oma koju vertikaalne rohemõõde.
Eesti inimene kasvatab oma koduaias kõige rohkem muru. Samas pühendatakse murule tihtilugu vähem aega kui teistele aiakultuuridele. Nii võibki tulemus olla ebaühtlane, kolletunud, umbrohtu täis või paremal juhul keskpärane.
Suur kevad on juba käes ja aed ootab tegutsejaid. Esimesed supertaimed on juba oma rohelised lehed maast välja pistnud ning ootavad, et neist suppi keedetaks.